Panused on kõrged ja lahknevad - kas Palestiina riigi tunnustamine peaks eelnema rahukõnelustele või vastupidi? Kas Iisrael ja Palestiina on selleks valmis? EPTV uurib asja.

Palestiina riiklus: riigi rajamine või rahu kõrgpunkt?

https://api.multimedia.europarl.europa.eu/documents/20125/11922149/m003-0306-etx.srt

498 häält poolt, 88 vastu ja  111 erapooletut.

Selle hääletusega andis EL signaali  oma toetusest Palestiina riiklusele,

aga ka kahe riigi rahumeelsele  lahendusele.

Resolutsiooni vastuvõtmine on  pikkade ja raskete läbirääkimiste

Vastu võetud tekst ei kohusta  riike Palestiina riiki tunnustama.

Mõned saadikud siiski ei  kiida seda heaks.

EuroparlTV kohtus erinevate  asjaga seotud isikutega, nagu

EP liikmed, Palestiina omavalitsuse  esindajad, MEPid,

Iisraeli suursaadik, ajaloolane…  kes esitasid oma nägemuse sellest.

Maria Arena sotsiaaldemokraat,  Belgia MEP.

See oli tema fraktsioon,  kes sundis Parlamenti

korraldama hääletust Palestiina  riikluse tunnustamise asjas.

Täna näitavad arengud  Palestiina territooriumil,

et me liigume lahenduseta  olukorra suunas,

kahe riigi lahendus ei pruugi  enam olla elujõuline.

Järelikult peame peatama  selle, mis juhtub täna

ja seejärel tooma erinevad osapooled  läbirääkimistelaua taha.

Minu arust pole muud alternatiivi  kui tunnustada riiklust

Seda seisukohta jagab Palestiina  omavalitsuse suursaadik ELi juures.

Leila Shahid usub, et Palestiina  riikluse tunnustamine

Iisrael väidab läbi rääkivat, aga  tegelikult rajab iga päev asundusi.

Palestiina territooriumil on praegu  üle poole miljoni uusasuka,

700 km müür ja Ida-Jeruusalemm  on täielikult piiratud ja liidetud.

Kui me keeldume sellest  kahe riigi lahendusest,

kui lubame valitsusel rajada  asundusi nagu praegu,

liigume me kodusõja  poole ühes riigis,

kus 2020. aastaks on sama palju  palestiinlasi kui iisraellasi

ELi sotsiaaldemokraadid nõuavad  tungivalt ilma eeltingimusteta

Palestiina tunnustamist. Mõeldamatu  eesmärk piisava enamuse saamiseks

täiskogus. Läbirääkimiste järel  sätestab vastuvõetud tekst, et

toetab põhimõtteliselt Palestiina  riiki, nagu ka kahe riigi lahendust

ja et riigid peavad käsikäes  uuesti alustama rahukõnelusi.

Tõeline Palestiina riigi tunnustamine  algab seal, kus lõpevad rahukõnelused

kahe poole vahel, sest mõlemad  eksisteerivad tegelikult juba praegu,

Võtmeküsimus on poolte  demokratiseerimine,

kes seisavad läbirääkimistel  silm silma vastu.

Noh, meil on praegu üks  demokraatlik riik Iisrael,

aga Iisraeli vastas on riik,  mida ei juhi demokraatia.

Järelikult esimene samm  asjad liikuma panna

on toetada Palestiinas tõelist  üleminekut demokraatiale.

See tähendab kõigi parteide  Isoleerimist, kes eitavad

demokraatia printsiipe. Probleem  MEPide silmis, kes valdavalt hääletasid

teksti poolt, on julgustada dialoogi  jätkamist Iisraeli ja Palestiina vahel.

Aga kuidas juudi riik  näeb seda sõnumit?

Iisraeli suursaadik ELi juures  on selles asjas väga selge.

Ei saa sundida palestiinlastele  ja iisraellastele peale

oma seisukohti väljastpoolt. Nad  on siiski kaks sõltumatut identiteeti

Te tahate, või parlamendiliikmed  mulle vähemalt nii räägivad,

tõugata palestiinlasi ja iisraellasi  omavahel kõnelema.

Kahjuks see, mida teete, hoiab  neid edaspidi omavahel lahus.

Palestiina tunnustamine jagab  arvamused Iisraelis kaheks.

Elie Barnavi, ajaloolane ja endine  Iisraeli suursaadik Prantsusmaal,

on 800 Iisraeli intellektuaali seas,  kes on allkirjastanud petitsiooni

Palestiina riikluse tunnustamise  toetamiseks.

See on rahvusvaheline pealesurutud  lahendus või seda ei tule.

Seda erinevatel põhjustel, eriti  vastaste suur poliitiline nõrkus.

Me võime sõda pidada. Ei pea olema  poliitiliselt tugev, et sõda pidada.

Sõda ühendab inimesi. Rahu  tegemine on teine asi.

Kui peaminister Rabin  proovis, ta mõrvati.

Mida palestiinlastel ja iisraellastel  palutakse teha, on asjad,

mis on eriti valulikud  ja sügavalt lahknevad.

Kuigi sel pole seaduslikku väärtust,  on EP hääletus tähtis ja sümboolne.

See on ainus koht, kus saab  väljendada 28 liikmesriigi arvamust,

see pole midagi enamat. See esindab  poolt miljardit ELi kodanikku.

Täiesti kohatu oleks EPl mitte  tunnustada partnerit, kellega

ta töötab. Ma olen suursaadik ELi  juures. Keda ma esindan?

seda enam me näeme seda  kasvavalt kohutavat olukorda -

ühiskonda, kes on sunnitud elama koos,  kaks poolt on sunnitud elama koos,

aga kes on selgelt ebavõrdsed –  vallutaja ja vallutatav.

Seega, kui pole Palestiina riiki,  pole eraldumist,

mis on anomaalia rahvusvahelise  seaduse mõttes -

püsib meil see olukord ja see  on sionistliku projekti lõpp.

Pärast EP hääletust peab ÜRO  Julgeolekunõukogu nüüd tegutsema

diplomaatilises võitluses Palestiina  omavalitsuse ja Iisraeli vahel.

Palestiina on juba nõustunud  kestva rahu plaaniga.

Kui see heaks kiidetakse, näeb plaan  ette rahu kehtestamise 2015. aastaks

ja Iisraeli vägede väljatõmbamise  okupeeritud aladelt enne 2017 lõppu.