Miks on Suurbritannia ja eriti Briti ajakirjandus nii vaenulik kõigi Euroopa asjade suhtes? EuroparlTV ületab vastuste otsingul Inglise kanali.

Reporter: Euroskeptitsism Ühendkuningriigis

https://api.multimedia.europarl.europa.eu/documents/20125/15791320/m003-0166-etx_mf.srt

Suurbritannia, mis on kuulus tee, monarhia  ja halvakspanu poolest kõige suhtes ELis.

Me käisime Londonis, et vaadata,  miks on tal suure euroskeptiku maine

ja miks Suurbritannia oma mandri  nõbude suhtes nii vaenulik on.

Inglismaa suhtumine sellesse on loid.  Nad tahavad Euroopa hüvesid,

kuid ei taha kannatada  halbade asjaolude käes.

Me peame selle eest hoolitsema.  Me kõik...

Enamik selle riigi elanikke on  täielikult Euroopa-vastased.

Ma lähen lihtsalt oma eluga edasi,  teen oma toimetusi.

Ja lasete Euroopal oma asjaga jätkata?  - Söön oma kana. Vaat seda teen.

on kindlasti Euroopa kohta  erinevaid seisukohti.

Et küsimusse süveneda, rääkisime  ühe endise pressiesindaja,

professori ja ajakirjanikega, kes esindavad  Euroopa-meelseid ja euroskeptikuid,

kes kõik Ühendkuningriigi euroskeptitsismi  erinevalt määratlevad.

Skeptitsism on Briti  ajakirjanduse põhiolemus.

Meid on alates 1980. aastast  saatnud see termin,

alates otsesest eurofoobiast, vaenulik-  kusest Euroopa integratsiooni suhtes

Nad on peaaegu ksenofoobid.  Neile ei meeldi miski, mis pole britilik.

Kuid kui mõõdukamasse  alasse tagasi tulla,

Mõned inimesed kutsuvad  end eurorealistideks.

Euroskeptitsism tähendab inimestele  Brüsseli institutsioonides midagi muud.

See tähendab, nende kritiseerijaid,  ja need on euroskeptikud või populistid.

1970. aastatel hääletas Suurbritannia  Euroopa Ühendusega liitumise poolt.

36 aastat hiljem nõuavad  ajalehed ja konservatiivid

Praegusel kriisil on oma osa,  kuid paljud süüdistavad meediat.

Fleet Street, kus sündis  Briti ajakirjandustraditsioon.

Ma rääkisin ükspäev ühe suurepärase  USA uuriva reporteriga.

Ta ütles: "Milleks ajalehed olemas on?  Oleme selleks, et probleeme tekitada."

Sulepea on vägevam kui mõõk. Briti aja-  kirjanike pastakad on teravad kui žiletid.

Ma olen olnud 9 aastat Brüsselis. Olen  olnud ajalehes The Telegraph 5 aastat.

Ma tunnen institutsioone hästi.  Võin väga nohiklik olla, kui tahan.

Briti ajakirjanikud on palju  agressiivsemad.

Seega oleme inimestega  küllaltki taktitud.

Nii mõtlevad inimesed,  sest me pole eriti aupaklikud

Monsieur le Président'i  või ükskõik, kelle suhtes.

Turg nõuab seda agressiivset  lähenemisviisi.

10 üleriigilise ajalehe ja piirkondlike  lehtede konkurentsi juures

Populaarsemad kõmulehed on olnud  paljude euromüütide keskmes.

Komisjon peab üht nimekirja  alates 1990ndatest.

Korrespondentide välismaal  pidamine on kallis.

Kõmulehed ei pea seda  Brüsselis väärt olevaks,

Vabakutselised tahavad oma lugusid müüa,  seega nad liialdavad,

moonutavad lugu õigustatult  oma vaatevinklist.

Nad võtavad aluseks loo,  väänavad seda, panevad juurde,

toidavad madalaid huve piirini,  kus toimetaja loo veel ostab.

Kõvera banaani lugu on tore lugu, kui oled  kõmulehe toimetaja. Seda ei saa välja jätta.

Kogu süüd ei saa ajada laisa  ajakirjanduse kaela.

Keskkonna, rahanduse ja välispoliitika  käsitlemine võib olla nõudlik töö.

See on ehk üks põhjus, miks Euroopa  asju nii halvasti kajastatakse.

Siin pole eriti palju  supermehi ja -naisi.

Teada ÜJKP kaudu teie EFSFi  pole sama lihtne nagu ABC.

Tippkohtumistel ajakirjanikud  lihtsustavad küsimusi.

Me kaldume tegema tippkohtumistest  võidu või kaotuse.

On huvitavam, kui seda kui võitlust või  võimalikku kaotust järel veame.

Viimane ELi tippkohtumine ei olnud erand,  kui üks kõmuleht sõjale viitas.

Uudised ei tähenda reportaaže  hästitoimivast.

Ehk on Ühendkuningriigi pressil õiguski

vaadata kriitilise pilguga üha  olulisemaks muutuvat institutsiooni.

et sa leiad Euroopa kohta pidevaid suuri  pealkirju, olgu siis häid või halbu.

Oscar Wilde ütles: "Elus on vaid üks asi,  mis on halvem, kui sinust rääkimine,

ja see on see, kui sinust midagi ei räägita."