EP liikmed hääletasid mõõduka 2010. aasta eelarve ja 20-nädalase täielikult tasustatud sünnituspuhkuse poolt ning võtsid vastu kriisist väljumise kava. Parlamendi presidendi Buzeki intervjuu EuroparlTV-le.

Uudised: ELi 2011. aasta eelarve. Kriisi seljatamine. Sünnituspuhkus.

https://api.multimedia.europarl.europa.eu/documents/20125/15274669/n001-101020-et.srt

20-nädalane sünnituspuhkus  sai täiskogu heakskiidu.

Kui palju raha saab EL?  2011. a kriisiaja eelarve –

Esimene ülevaade: EP president vaatab  tagasi möödunud poolele ametiajale.

EP liikmed esitavad  nelja koostisainega retsepti.

Tere tulemast vaatama  EuroparlTV uudiseid.

20 nädalat emadele ja 2 nädalat isadele.

Selline on EP liikmete soovitus  seoses täielikult tasustatud

Selline palgakindlus võib viia tulevatel  aastatel beebibuumi tekkimiseni,

kuid enne peavad riigid siiski  nõustuma kukruid kergendama.

Prantsusmaale tähendaks see  1,3 miljardi euro suurust lisakulutust.

Jim Gibbonsi ja François Lamy’ reportaž.

Pärast kuudepikkust läbirääkimist  nõustusid EP liikmed viimaks

Me saime 20-nädalase  sünnituspuhkuse,

ja saavutasime edu seoses kõigi  tähtsamate muudatusettepanekutega.

Praegu varieerub sünnituspuhkus ja selle  tasustamise määr ELis suuresti.

1992. aastal kehtestati siiski  14-nädalane miinimum.

Heakskiidu saanud raport  läheb veelgi kaugemale,

kuna pakub lisaks  kahenädalast puhkust isadele.

Kuid mõned EP liikmed kahtlevad selle  meetme praktilisuses.

Liikmesriigid ja ettevõtted  ei saa seda endale lubada

ning mis veelgi vastutustundetum  ja demagoogilisem –

see annab tagasilöögi naistele,  kelle palkamine väheneb

Lobistid jagasid  raporti toetajatele õhupalle,

samas kui hääletuse tulemus paistis  ettenägematu ja tasavägine.

et saavutataks tasakaal  töö- ja perekonnaelu vahel.

Kolmapäevane hääletus  on vaid esimene samm.

Mitmed riigid on juba teatanud,  et on kava vastu.

kriisiaegadel nõustutakse  lisakulutustega vähem.

Parlament kiitis heaks  ELi 2011. aasta eelarve,

kuid lahing nõukoguga  paistab tulevat raske.

Hugues Wajnsztok toob meieni  ülevaate 2011. aasta eelarvest.

EP liikmed olid eelarve projekti poolt,  kuid liikmesriikidel on eelarveprobleeme.

Raskel ajal on uus eelarve vaid  pisut 2010. aasta omast suurem.

Põhiprioriteediks on noored, haridus,  liikuvus, teadusuuringud ja innovatsioon.

Selle eelarve juures on huvitavaid  aspekte. See on säästlik,

vastutustundlik ja hoidub  liigsest raha raiskamisest ajal,

See on mõistlik eelarve. See ei ole  ülemäärane ega erakordne.

Kuid liikmesriigid soovivad veelgi  väiksemat eelarvet.

Nad soovivad eraldada 126,5 miljardit –  enam kui 3,5 miljardit eurot vähem.

Esimesed kärpekohad on vaeseimate  piirkondade ja põllumajanduse toetamise

ning rahvusvahelise abi valdkonnad.  EP ootab vähendamise eest midagi vastu.

riikide osamaksete kaudu on jõudnud  poliitilisse ja rahanduslikku ummikusse.

Kas süsteemi arendamisest keeldumine  on vastutustundlik?

Järgmisel nädalal alustavad  nõukogu ja EP

kokkuleppe saavutamiseks  läbirääkimisi.

Läbirääkimisi juhatab EP president ja

On aeg esimeseks tagasivaateks pärast  15 kuud tagasi toimunud Jerzy Buzeki

ametisse nimetamist. Ta juhtis  tähelepanu kaheksale olulisele

teemale, mis ilmestasid tema  ametiaja esimest poolt.

Tervist, härra Buzek.  Ütlesite oma kõnes,

et see ei käi teie,  vaid kõigi EP liikmete kohta.

Esimese asjana juhtisite tähelepanu  EP saavutustele majanduskriisi ajal.

Kas teid hakatakse tagantjärele  meenutama kui kriisiaja presidenti?

Loodan, et mind meenutatakse  presidendina,

jooksul suurendada ELi majanduskasvu  ja luua uusi töökohti.

Ütlesite, et üks teie tegevusest oli  solidaarsusele keskendumine.

Kas te arvate, et solidaarsus on  Euroopas veel alles?

Solidaarsus ja vastutustunne peavad  käima käsikäes.

Selles ei ole midagi uut, kuid seda tuleb  aeg-ajalt meelde tuletada.

Olite Lissaboni lepingu rakendamise järel  esimene EP president.

Kas EP esindatus on tugevam kui ei  kunagi varem?

Eelarve peab aitama  tervel ELil kriisist välja tulla.

Peame kulutama rohkem raha asjadele,  mis aitavad sellest välja tulla.

Me vajame raha ja peaksime mõtlema,  mis hinda maksaksime ilma ELita;

kui kulukas oleks meie kodanikele see,  kui me ei kulutaks raha ELi tasandil.

Kas oskate välja tuua midagi negatiivset,  mida sooviksite muuta.

Peaksime olema oma kodanikele lähemal,  sest 2009. aasta valimiste osalus

oli 43%, samas kui me oleksime  soovinud 50%–55%-list osalust.

Alustasime riiklikest parlamentidest,  sest see on meie kohus,

kuid teisest küljest on meil vaja  ka rohkem kokkupuuteid rahvaga.

Me üritame seda saavutada, kuid tulemus  ei ole veel see, mida ootame.

EuroparlTV on üks võimalus selle  saavutamiseks.

Soovitan minna edasi Julie Martini  ülevaate juurde teistest uudistest.

Euroopa välisteenistus  hakkab ilmet võtma.

EP liikmed kiitsid kolmapäeval selle  sisemised muudatused heaks.

Välispoliitika kõrge esindaja Ashtoni  heaks hakkab tööle pea 3700 diplomaati.