Kuritegude ohvreid tuleb kohelda austuse ja kaastundega ning ühte moodi kogu ELis, pöörates erilist tähelepanu kõige haavatavamatele. EuroparlTV selgitab, kuidas seda teha.

Tagasivaade: EL kannab hoolt ohvrite õiguste eest

https://api.multimedia.europarl.europa.eu/documents/20125/16136822/v004-0019-et.srt

See pani mind tundma end väga  haavatavana ja hirmununa.

Tavaliselt arvatakse, et need juhtuvad  teistega, mitte sinuga.

mõjutab see ikka veel õhtul välja  minnes minu enesetunnet.

Üksi kõndides vaatan ma  alati üle õla

ja ma muutun väga närviliseks,  kui keegi kõnnib minu taga.

teise inimese esituses, et  säilitada ohvri anonüümsus.

Teda rünnati ühel õhtul  selles Brüsseli pargis:

üks mees jooksis tema selja taha,  piserdas talle näkku pipragaasi

ja haaras tema käekoti.  Ta on vaid üks nendest 75 miljonist,

kes langeb ELis aasta jooksul  kuriteo ohvriks.

18. mail 2011 tegi Euroopa Komisjon  ettepaneku vastu võtta seadus,

Ent selle seaduse juured ulatuvad  1989. aasta veebruarisse, mil

Euroopa Kohus tegi otsuse ühe  Briti turisti kasuks, keda rünnati

Pariisi metroojaama lähedal.  Talle keelduti

kuna ta polnud ei prantslane  ega alaline elanik.

Sellest ajast on EL otsinud viise,  et tagada võrdsus,

ja alustatud on keelebarjääri  ületamisega.

Minu jaoks on kõige tähtsam õigus aru  saada ja et minust saadakse aru,

Kui sa lähed politseisse ja sul puudub  õigus saada endale tõlk,

ei saa sa selgitada oma lugu,  oma probleemi, toimunut.

Kuritegevust esineb mitmel kujul, need  kõik on hirmuäratavad ja häirivad.

Kallaletungid, röövid,  seksuaalrünnakud,

vägistamised, vihakuriteod, aga ka  terrorism ja inimkaubandus.

on ohvritel keeruline  kasutada oma õigusi.

Uus õigusakt nõuab, et politsei,  prokurörid ja kohtunikud peavad kohtlema

ohvreid austuse ja väärikusega.  Nii ohvreid kui ka nende peresid

tuleb teavitada nende õigustest  ja neil peab olema ligipääs

tugiteenustele keeles,  millest nad aru saavad.

Ohvritel peaks olema õigus  mõista, olla tunnistajaks

ja osaleda asjaomases  kriminaalmenetluses.

Eriti hoolikas tuleb olla haavatavate  ohvritega, näiteks laste,

seksuaalrünnaku ohvrite  ja puudega inimestega.

Ohvrid peavad tundma, et nad on  kuriteo uurimise ajal kaitstud,

ja neil peavad olema samad õigused,  ükskõik kus nad ELis ka ei viibiks –

mis nendel inimestel on,  on leida endale riigis, kus kuritegu

toime pandi, advokaat ja võtta  temaga ühendust.

Ja kõik advokaadipoolse nõustamisega  seotud kulud peab kandma ohver,

millega kahaneb võimalus, et ohver  leiab korralikku kaitset.

geide, lesbide, biseksuaalide  ja transseksuaalide kogukond,

Rahvusvahelises seaduses  on see esimene kord, kui

seksuaalse sättumusega seotud  vihakuriteod on kuulutatud ebaseaduslikuks.

Selliste inimeste vastu suunatud  vihakuritegudest jäetakse enamasti

teatamata ja nii jäävad  need karistuseta.

Ja peamine põhjus on  usalduse puudumine

Seega edastatakse sellise seadusega  väga rõõmustav sõnum.

VIHAKURITEGUDEST JÄETAKSE  SAGELI TEATAMATA

EP liikmete silmis täidab see uus  seadus lüngad ohvrite kaitsmises,

lubades ohvril otsus kurjategija  mitte süüdi mõista isegi edasi kaevata.

See tagab parema kaitse  haavatavatele isikutele,

nt lastele või soost tingitud  vägivalla ohvritele,

ja püüame rakendada parlamendis  väga uut käsitlusviisi.

Selleks on ohvri vajaduste  individuaalne hindamine.

OHVRI VAJADUSTE  INDIVIDUAALNE HINDAMINE

Ehkki toetus EP liikmete seas  oli suur, näitasid

liikmesriikide valitsused üles tõrksust  võrdse kohtlemise tagamisel

ohvritele, kes on teise riigi kodanikud.

Nad püüdsid venitada seaduse  rakendamisega, ent lõpuks alistusid,

Strasbourgis osaks  Euroopa Parlamendi suur toetus.

Kuritegevus ei kao kuskile, ent kui  kellestki saab üks õnnetutest ohvritest,

võib ta tulevikus vähemalt kindel olla,  et tema õigusi austatakse,