Euroopal on tähtis moment juhatada teed ja tõmmata kaasa suured kliimamõjutajad, aga kas tal jätkub jõudu? EP liige Giovanni La Via annab oma ennustused.

Lima kliimakonverents: kas suudab Euroopa kaardistada globaalset kurssi?

https://api.multimedia.europarl.europa.eu/documents/20125/11903861/n003-0323-et.srt

Te olete lahkumas tähtsale  kliimakonverentsile Limas,

mis on justkui peaproov suure  ürituse eel järgmisel aastal Pariisis.

Mis sõnumi edastab ja mis  eesmärgid seab EP Limas?

EL on alati pidanud  võitlust kliimamuutusega

Kuni viimase ajani oleme  ise edasi liikunud,

aga nüüd näeme, et teised  suured tegijad, suured

riigid tähtsa rolliga saastamise  mõttes tahavad meiega ühineda.

Seega saame liikuda koos  ülemaailmse kokkuleppe suunas.

Te viitate eelmise nädala  kokkuleppele Hiina ja USA vahel

Milline peaks olema ELi  läbirääkimiste strateegia

ja kaardistame tee, mis viib  Pariisi kokkuleppe allkirjastamiseni.

Seega Limas uurime  energiasäästu lävendeid,

kasvuhoonegaaside  vähendamise lävendeid,

eesmärke, mida tahame  saavutada taastuvenergia osas

ja neid silmas pidades  peame koos otsustama,

mis riigid peaksid püstitama  siduvad eesmärgid

energiatõhususe, emissioonide  vähendamise

ja taastuvenergia osakaalu  suurendamise suunas.

ja näeme, et need tingimused  on õiged edasi liikumiseks.

Üks eesmärk, mis ei saa siduvaks,  aga siiski mõjutab meid,

on energiatõhusus, energia  tarbimise vähendamine.

Paljud väikefirmad on selle  tulemusena arenenud.

Kas arvate, et selle aspekti  muutmine mittesiduvaks

sunnib riike vähendama nende  firmade riiklikku rahastamist,

sundides peale rohelise  majanduse arengu?

Kas arvate, et eksisteerib  selline oht?

tõeline kõige ambitsioonikam  siduv eesmärk.

Kui meil õnnestub vähendada  tarbimist energiatõhususe kaudu,

võime tegelikult saavutada  selle tulemusena

edasise kasvuhoonegaaside  emissioonide vähenemise,

edasise energiatarbimise  üldise vähenemise

ja selle järel positiivse  mõju keskkonnale.

Me nägime Kopenhaagenis, et  arengumaad, nagu Brasiilia ja India

Millist strateegiat peaks Euroopa  rakendama nende riikide suhtes?

Need riigid tahavad säilitada meiega  konkurentsivõimelise erinevuse.

Me saame nõustuda hoidma eelnevalt  saavutatud erinevust ja ütleme:

aga te ei tohi peatuda, te peate  meiega sammu pidama.”

Kui meie teeme 10, 15, 20 protsenti  rohkem, peate teie tegema

15 või 20 protsenti. Kuna  algfaasis on tulemusi kergem saada,

saavad nad seda teha kergemini ja  meie sihime kõrgemaid eesmärke.

ja järgmise aasta palju  tähtsamale konverentsile

Parlament peab siiski seda  hindama, aga see töö juba käib.

näitavad ELi maailmale  usaldusväärsemana?

ja me põhiliselt jõuame  seatud eesmärkideni,

seega me oleme juba näidanud,  et saame edasi liikuda sel teel.

Miks me siis hoiame tagasi neid,  kes küsivad rohkem?

Me oleme aruteludes teiste  ELi institutsioonidega öelnud,

et kui teised riigid kinnitavad  eesmärgid meiega koos,

võime muuta need eesmärgid  siduvaks teatud riikide jaoks.

Aga kui Pariisis kõik riigid  kindlaid kohustusi ei võta,

aga liikmesriigid võtavad endale  koormavamad eesmärgid,

tähendab see meie majandussüsteemi  konkurentsivõime vähenemist

ning mitte tegelemist majanduse  käivitamise teemadega

Ükski riik ei suuda üksi  neid eesmärke saavutada,

kuna mõju nende süsteemi  konkurentsivõimele

võib ohustada majandussüsteemi  kokkuvarisemisega.

Seega, kui meil õnnestub saavutada  Pariisis ülemaailmne kokkulepe,

Te ütlete, et ei ole vastu riiklike  limiitide kehtestamisele tulevikus?

Muidugi me arutame seda paketti  lähematel kuudel ja aastatel.

Seoses sellega, mida näeme Limas  ja läbirääkimistel enne Pariisi,

suudame reguleerida oma eesmärke  seadusandluse kaudu,

muutes need siduvamaks ja rangemaks  kui Komisjoni ettepanekud.