Kuidas võrrelda nende rolle ja jõudu? EuroparlTV jälgis mõlema poole esindajaid mõlemal pool lompi.

Seljad vastamisi: Parlament Strasbourgis, Kongress Washingtonis

https://api.multimedia.europarl.europa.eu/documents/20125/11987573/m003-0304-etx.srt

Palju on räägitud erilistest suhetest  USA ja Euroopa vahel,

üle kõige aga Atlandi-ülesest  partnerlusest.

Mõlema poole seadusandlus on  selle võrrandi otsustav osa.

Euroopa Parlament siin,  Kongressi kaks koda Washingtonis.

Reporter kihutab üle lombi,  et võrrelda ja vastandada.

Kaks poliitikut juhatavad meid  läbi mõne keeruka küsimuse

Erik Paulsen, Minnesota vabariiklane,  kongresmen 7 aastat;

Bernd Lange, Sotsialistid ja  sotsiaaldemokraadid, Saksamaalt,

kes sai esimest korda EP  liikmeks 1994. aastal

ja ajaloolane Vincent Morelli  Kongressi uurimisteenustest.

Ma ei ütleks, et nende kahe vahel  oli märkimisväärseid jõuerinevusi,

mõlemad on unikaalsed institutsioonid  oma jõu ja nõrkustega.

Aga peened erinevused viitavad, mida  iga seadusandlus saab teha ja algatada.

Kongress tõusis 1770. aastatel  Iseseisvussõja tuhast.

Täna on sellel kaks koda –  Esindajatekoda 435 liikmega

ja Senat 100 liikmega – mõlemas  on ülekaal vabariiklastel,

mis teeb demokraadist  presidendil Barack Obamal

problemaatiliseks oma  plaane läbi suruda.

Selles on seitse fraktsiooni  28 liikmesriigi liikmetega.

Domineerivad paremtsentristid,  tsentristid ja vasaktsentristid.

Kongress: föderaaleelarve,  välispoliitika, maksukogumine,

olulised määramised ja süüdistuse  korral presidendi tagandamine.

Euroopa Parlamendil on  kaasotsustamise ja blokeerimise võim

eelarve, Komisjoni valimise üle  ning järelevaataja võim. Ta ei saa

algatada seadusi või maksutõstmist,  välissuhetes saab üksnes nõustada.

Iga Kongressi liige saab suvalisel  päeval sisse anda seaduse,

sellal kui EPs te ootate  Komisjonilt suuri seadusi.

Atlandi-ülene kaubandus- ja  investeerimispartnerlus,

kus läbi räägivad Euroopa  Komisjon ja USA.

Parlament pole otseselt  läbirääkimistega seotud.

Sellest hoolimata on täna  rahvusvahelise kaubanduse komisjoni

juht Bernd Lange Washingtonis  kõnelustel.

Nüüd läheme künkale, kus kohtume  mõnede kongresmenidega ja anname

neile selge signaali, et ootame USA  poolt ambitsioonikamat seisukohta.

Ja siit nõuanne ELi läbirääkijatele:  -Võtke meie punktid lauale,

vastasel juhul on keeruline saada  lepingut läbi Parlamendi.

Ajad, kui kaubanduslepingud sõlmiti  suletud uste taga, on möödas.

Oleme Kapitooliumi künkal ja  kohtume Erik Paulseniga,

vabariiklaste esindajaga,  kes on seotud TTIPga

ning tunneb väga hästi  Euroopa Parlamendi

masinavärki ja võimu –  vahel ka nende puudumist.

Parlament peegeldab  avalikkuse arvamust,

kindlustades, et Komisjon peab kinni  läbirääkimiste juhistest,

nii et me tahame kõnelda sellest,  mis need juhised peavad olema.

Me teeme sama Kongressis, kui  nõustame presidenti läbirääkimistel

ja meie kaubandusesindajat ning  arvame, et see annab paremaid tulemusi.

Hr Paulsen teab, et Parlament  on varem tagasi

nagu ACTA, võltsimisvastane  kaubanduskokkulepe,

mille allkirjastasid mitmed  suurriigid, aga EL tagasi lükkas

pärast seda, kui EP liikmed tundsid,  et see õõnestab kodanike õigusi.

Nad peavad tagama, et nad teeksid  seda, mida valijaskond tähtsaks peab.

Ja ma arvan, et see süsteem on  pisut sarnane ka USAs,

kuna saadikud püüavad lõpuks  anda juhiseid volinikule.

Uus kaubandusleping Euroopaga  ühtlustab mänguvälja USA firmadele.

Aga ELis nähakse rohkem  sarnasusi kui erinevusi

demokraatia teostamisel.  Ja see on tähtis.

See toob kojad lähemale,  paneb üksteist kuulama.

Euroopa läbirääkimistel  on rohkem toetust,

sest need on meie parimad sõbrad,  meie parimad liitlased,

meie väärtused on samad.  Tugevam kaheparteiline toetus…

Ma arvan, et ärevus suureneb  nende läbirääkimiste ümber,

kui aeg läheb, teades liigagi hästi,  et kulub umbes aasta,

Mis saab edasi Euroopa  Parlamendi võimu arengus?

muutes Komisjoni ja Euroopa  Ülemkogu selgemateks organiteks,

reguleerides seadusandlust, mis  mõjutab 500 miljonit kodanikku.

Aga iga uus jõud tuleb teha  uue ELi lepingu järgi,

Välis- ja julgeolekupoliitika ei ole  veel ELi kompetents,

Aga on paar poliitikavaldkonda,  mis pole veel täielikult arendatud.

Aga üldiselt suurendas Lissaboni  leping tublisti Parlamendi jõudu

ACTA puhul kostis Komisjonile  tõesti tugev äratussignaal.

Sellest hoolimata jääb pinge  ja jõudude jagunemine.

Siiski jääb palju  liikmesriikide kätte,

kes üksi või kollektiivselt  tegutsevad läbi Euroopa Ülemkogu.

Kuni 2009 oli valdav seisukoht  Komisjonis ja paljudes liikmesriikides,

et rahvusvahelisi lepinguid  tuleb läbi rääkida ilma Parlamendita.

Ma arvan, et tänapäeval tuleb  kaubanduslepinguid ja teisi lepinguid

läbi rääkida parlamendiliikmete  juuresolekul.

See kaob ja suureneb ajas  sama palju USAs kui ka Euroopas

ja nagu ütlevad EP liikmed, muutub  see praegu järkjärgult nende kasuks.