Millised seaduslikud õigused peaksid olema robotitel? Polo Sant'Anna Valdera on üks juhtivaid robootika valdkonna uurimiskeskusi. Tehnoloogia arenedes on selle personalil see küsimus järjest tähtsam. Innovatsioon tõstatab uusi õiguslikke ja eetilisi küsimusi. Euroopa Parlament soovib neid teemasid käsitleda, et robootika võidukäik jätkuks ka 2017. aastal.

technology

consumer protection

RoboLaw: seadusloome robootika valdkonnas

https://api.multimedia.europarl.europa.eu/documents/20125/11394279/B01-ESN-170207INT-ET.srt

robootikal ja tehisintellektil  on meie igapäevaelus järjest olulisem osa.

Euroopa Parlament  on maailma esimene institutsioon,

kes püüab õiguslikult reguleerida  õiguslikke ja eetilisi küsimusi, 

Käimas on põhjalik pööre,  sest roboteid on juba praegu palju

ja tulevikus on neid veelgi rohkem,  seda kõigis eluvaldkondades.

Veensin õiguskomisjoni  moodustama töörühma,

kes tegeleks konkreetselt  robootika õigusliku ja eetilise mõjuga

Sant'Anna Instituut  on osa Euroopa projektist Robolaw.

Siin uurivad teadlased  robotite vastutusega seotud küsimusi 

Nende arvates on   Euroopa Parlamendi huvi selliste teemade vastu 

positiivne ja sillutab teed  uuele lähenemisviisile robootikaküsimustes.

Seda ka siis, kui ülesanne on keeruline. 

Tema jaoks pole robotid  tavalised tooted,

kuigi praegu kehtivad neile samad seadused.

Nende seaduste väljatöötamisel  peeti silmas mitmesuguseid seadmeid,

seega ei pruugi pakutavad lahendused  olla parimad, kui jutt on robootikast.

Õnnetusjuhtumite puhul,  mille põhjustas robot,

näiteks juhita auto,  pole selge, kes vastutab.

Põhimõtteliselt autojuht   enam ei vastuta,

seega tekib küsimus,  kes katab kindlustusega seotud kulud.

See on väga keeruline  ja kulukas küsimus, millele tuleb leida vastus.

Tunduvalt mõttekam on  panna vastutus sellele osapoolele,

kellel on parim võimalus  seda riski minimeerida.

Seda nimetangi ma  riskijuhtimise lähenemisviisiks.

Selle stsenaariumi puhul võiksin mina või tootja  sõlmida kindlustuslepingu,

mis katab kõik  selle vastutusega seotud kulud.

Juba praegu tulevad turule  järjest autonoomsemad robotid,

kuid laborites  konstrueerivad insenerid roboteid,

oma kogemustest ning  otsustada iseseisvalt.

kas programmeerija peab alati  oma tegevuse eest vastutama –

võiks olla üks võimalik lahendus  anda selle kategooria robotitele

Elektroonilise isiku staatus tähendab,  et roboteid koheldakse majandusüksusena,

juriidilise isikuna, kellel on  õigused ja kohustused,

mille ainus mõte on aidata saavutada  inimese konkreetset majandushuvi.

Teine suur probleem  Euroopa Parlamendile

on eetikaküsimused,  mis kerkivad esile seoses robootikaga.

Nende seas pole vähetähtis suhe,  mis võib tekkida inimese ja roboti vahel,

eriti, kui tegemist on  haavatavamate isikutega.

et haavatavamad isikud  ei hakka uskuma, et

kogeda tundeid,  mida masinatel ei saa olla.

Lõpetuseks: kas seadusloome võib  kõigis eelnimetatud küsimustes takistada innovatsiooni?

Vastupidi, see võib  hoogustada selle valdkonna kasvu,

kuna õiguskindlus  innustab teadusuuringuid ja tööstusarengut.

Normide väljatöötamisel on  strateegiline tähtsus,

Ameerika normid või  rahvusvahelised normid.

Kui normiks saavad Euroopa standardid,  on selge, et

Meie ajastus on hea, sest  liikmesriikides vastavaid õigusakte veel pole,

mis innustaks  liikmesriike kehtestama reeglid,

mida saab rakendada  kogu Euroopa Liidus.