20. sajandi teisel poolel oli nii Saksamaa kui Küprose pealinn müüriga kaheks jagatud. Berliinlased tähistavad tänavu oma müüri langemise 20. aastapäeva, Nikosias on aga müür endiselt püsti. EuroparlTV käis Küprosel filmimas müüritagust elu ning uurimas k

Reporter: Müür Nikosias

https://api.multimedia.europarl.europa.eu/documents/20125/15031102/M003-0009-ET.srt

Berliini müüri langemise   20. aastapäeval võib küsida

millised müürid   Euroopas veel püsti on?

Läksime Küprosele,   mis on alates 1974. aastast

jagatud lõunas elavate kreeka   ja põhjas elavate türklaste vahel.

Nicosia müür on igapäevase   pingelise olukorra meenutaja,

See siin oli teleri tuba,   all garaaž,

raamatukogu, mu isa töötuba,   ja siin oli välisuks.

Mu magamistuba oli   tagapool ja meil oli suur aed.

Loizos Afxentiou seisab lapsepõlvekodu   ees, mis on nüüd mahajäetud.

Nagu kümned tuhanded küproslased   pärast türklaste sissetungi 1974. aastal,

pidi ta oma linnast,   Famagoustest, Põhja- Küprosel, lahkuma.

Loizos riskeerib, see on nüüd   Türgi kontrolli all olev sõjaline tsoon.

2006. aastal arreteeriti Loizos siin   Rootsi telekanalile intervjuud andes

aga ta pole sellest heitunud,   maja tagastamine on talle peamine.

Mul on kaks poega, 10- ja 12- aastased,   kes mõlemad soovivad koju naasta.

Nad kasvatati nii üles   ja loodame ühel päeval seda teha,

Teine Famagouste osa, Varosha,   mis on mitmeid ruutkilomeetreid suur,

on koduks vaid metsikutele   kassidele ja madudele.

Loizose lugu on sarnane   kümnete tuhandete küproslastega.

Türklaste sissetung põhjustas   200 000 küproslase väljarände.

Küpros lõigati kaheks, keskel   puhvertsoon, ÜRO roheline joon.

Kreeka küproslased võtsid   lõunas põgenikud vastu,

Türgi küproslased   tegid seda põhjas.

Roheline joon lõikab   pealinna, Nicosia, kaheks.

Võitluse jäljed on ikka veel,   35 aastat hiljem, näha.

Nicosia on viimane ELi pealinn,   mis on kaheks jagatud.

Ma loodan, et lähemas tulevikus,   kui inimesed külastavad Nicosiat,

vaid näevad ka linna,   mis on suutnud lõhest üle saada

Linna peatänav - kuulus   Ledra avati 2008. aastal

Piiri ületamiseks on vaja   vaid passi või ID kaarti.

Enne võis näha teist poolt   vaid läbi väikse akna.

Need väiksed võidud ei peaks   maskeerima pinget, mis jääb

Küprose presidendi Dimitris Christofiase

ja Türgi küproslaste kogukonna   juhi Mehmet Ali Talati vahele.

Taustal on Põhja-Kürosel   asuvad 42 000 Türgi sõdurit.

Heidutav jõud, mis muudab Ankara   president Christofiase jaoks vahendajaks.

Riik on toonud Anatolianist   Türgist sisse 160 000 inimest

samas, kui Türgi   küproslasi on seal vaid 85 000,

võite kujutleda,   milline mõju sellel on.

Kõik pole kadunud, enamus   Türgi küproslasi loodab paremaid

2004. aastal oli 65% Türgi   küproslastest ühinemise projekti poolt,

mille pakkus Annani plaanina   välja ÜRO ja mis lükati Kreeka poolt tagasi.

Iga päev ületavad piiri tuhanded Türgi   küproslased, et töötada lõuna pool.

Sener Excil, Türgi küproslaste   õpetajate ühingu peasekretär

on regulaarne külaline raadiosaadetes,   mis toetavad kahe kogukonna ühendamist.

Türgi juhib põhjaosa ja   raske on niimoodi elada.

Me saame ähvardusi, kuna   Türgi küproslased on sekulaarsed,

Aga Türgi püüab kehtestada   fundamentalistlikku Sunni islamiusku.

Igal aastal nõuavad   küproslased õigust koos elada.

Selle okupatsioonivastase marsi ajal   nõuab Morphoust, põhjast, pärit EP liige,

ja lõpetataks Türgi sõjaline okupatsioon.

Me austame täielikult   rahvusvahelisi seadusi

riiki, kus valitsevad   turvalisus, vabadus ja õigus.

Detsembris peab EP   teatama oma positsiooni

Küprose küsimus saab   olema debattide keskpunkt.