Vähijuhtumite arv kahekordistub järgmisel 20 aastal, kuid hirm selle haiguse ees on nii suur, et eurooplased on tõrksad isegi sõeluuringutel osalemise suhtes. Ennetustöö ja varane avastamine on võtmetegurid võitluses vähiga.

Naaberriigis: Vähk on ikka veel tabuteema

https://api.multimedia.europarl.europa.eu/documents/20125/15190627/M002-0010-ET.srt

Ühel eurooplasel kolmest   diagnoositakse mingil eluhetkel vähk,

niisugused on rahvusvahelise   vähiuuringute keskuse andmed.

2006. aastal oli vähk südamehaiguste   järel surma põhjustajana teisel kohal.

EL pakub välja uue riikidevahelise   partnerluse aastateks 2009-2013.

Ambitsioonikas eesmärk on vähendada   vähihaigete arvu 2020. a 15% võrra.

Maailma Terviseorganisatsiooni   sõnul on kolmandik

vähijuhtudest ravitavad kui need   sõeluuringul õigeaegselt avastatakse.

Kuidas saaks võitlust vähiga   tõhusamaks muuta?

Seda küsime oma tänastelt külalistelt:

hr Alojz Peterle,   Sloveenia endine peaminister

ja praegune EP saadik   Euroopa Rahvaparteis

ning professor Martine Piccart, onkoloog

ja Brüsseli   Jules Bordet instituudi meditsiinijuht.

Vaadakem nüüd reportaaži Sloveeniast.

Tema elu pöörati pea peale,   kui tal tuvastati vähk,

ja sattusin haiglasse,   kuna mul avastati lümfoom.

Seejärel pidin läbima 7,5 keemiaravi   tsüklit ehk 15 raviseanssi,

mis kestsid 7 kuud,   ning lisaks 35 kiiritusraviseanssi.

Esimesel ööl, kui olin täiesti üksinda

küsisin endalt, miks ja kuidas ma suren.

Sel ööl algas   minus võitlus elu ja surma vahel.

Ma teadsin, et ei suuda   lähemal ajal jalgpalli mängida.

asjadele, milleks mul varem aega polnud.

Käisin mere ääres, lugesin palju   ja veetsin sõpradega aega.

Suurim muudatus -   lihtsaim ja ka raskeim neist -

Ma usun, et esmalt   tuleb õppida ennast armastama,

kuna keemiaravi   võib teatud rakke vigastada.

Kuid minu omad jäid ilmselt terveks,   kuna meil sündisid kaksikud.

Kõige rohkem häiris mind see,   et ma ei saanud oma haigusest rääkida,

ja juhin kahte projekti:   „Eluring“ ning „Pead püsti“.

Mõlemad projektid on   seotud teadlikkuse tõstmisega,

Ma esinen meedias ja räägin vähist nii,

et rõhk poleks mitte surmal, vaid elul.

Kas arvate, et vähk on   meie ühiskonnas ikka tabuteema?

Ma mõistan väga hästi,   millest hr Jakopič räägib.

Ma tean, et see diagnoos ei ole meeldiv.

Vähk on sõnum sellest,   et peame midagi muutma.

paljude patsientide ja paljude perede   jaoks, vähk ikka tabuteema.

Olin esimene poliitik,   kes rääkis avalikult vähist

Peame seda tunnistama,   sellest rääkima ja sellega võitlema.

Seega on oluline   vähiteema demüstifitseerida.

Kas raskused sel teemal   ühiskonnas kõneleda

raskendavad ka teie tööd   teadlase ja arstina?

Jah, täiesti. Ma arvan,   et vähk hirmutab ikka veel inimesi

ja hirm takistab neil   osalemast teadusprotokollides,

et pakuvad vähihaigetele lisavõimalusi.

EL keskendub sõeluuringutele   ja varasele avastamisele

Seda on arutatud ka   Euroopa Parlamendis.

rinnavähi,   emakakaelavähi ja käärsoolevähi puhul.

Kas on võimalik   hõlmata kogu elanikkond?

Kas Euroopa Komisjon   seab teostatava eesmärgi?

Ilmselt seetõttu, et vähk hirmutab inimesi,

jäävad ka massiliste sõeluuringute   korral, ka siis, kui need on tasuta,

osalemismäärad siiski ebaoptimaalseteks.

Näiteks hüvitatakse Belgias   mammograafia tegemise kulud

Kui analüüsime tegelikke   osalemise näitajaid,

näeme, et osalemismäär   on riigi lõunaosas vaid 10%.

Veidral kombel on see   põhjapool märksa parem - 40%,

kuid üldiselt jõuame vaid 28% naistest,

kes teoorias võiksid sel   sõeluuringul osaleda.

Olete rahvusvahelise kogemusega poliitik.

Kas olete näinud erinevusi mõttelaadis

uutes ELi liikmesriikides, kui me   võime neid ikka veel nii nimetada,

Räägime raudsest eesriidest   ida ja lääne vahel.

on teatud tüüpi vähki haigestunul   60% vähem šansse paraneda