Tervelt veerandsada aastat pärast Tšernobõli tuumajaamas toimunud katastroofi külastab EPTV Ukrainat, et uurida, mida tehakse selle tragöödia pärandi likvideerimiseks.

Reporter: Tšernobõli radioaktiivne tolm

https://api.multimedia.europarl.europa.eu/documents/20125/16183483/m003-0237-et.srt

Me ei tohi unustada  Tšernobõli katastroofi.

ja selline oht jääb püsima Euroopas  tuumaenergia valdkonnas ka tulevikus.

Ma ei ole kindel, kas vajame  ilmtingimata uusi uuringuid.

Meie energia- ja peatse  naftanappuse all kannatavas

maailmas on alternatiiv  reaktoritele massiline nälgimine.

25 aastat pärast katastroofi teame  hästi, et selle pikaajalisi tagajärgi

Oleme tulnud Ukraina  kliinilise radioloogia instituuti.

Siin ravitakse praegugi lapsi, kelle  hädad on seotud 1986. a katastroofiga.

Need on nn Tšernobõli laste  lapsed –

uus põlvkond, kes kasvab üles  nõrga ja haigena,

sest nende immuunsüsteem  ei suuda vastu panna.

Siia tulevad ka need lapsed,  kes elavad keelutsooni lähedal.

Laste seas, kes elavad  saastatud aladel

ja kes söövad pidevalt kohalikku toitu,

on üheks peamiseks probleemiks  seedekulgla haigused.

Vanadele probleemidele  lisandub nüüd uus oht.

Vana sarkofaag, kuhu suleti 1986. a  jaama radioaktiivne saaste,

lõhesid ja mõrasid, millest jookseb  läbi vihm ja lumesulamise vesi.

Rahvusvaheline üldsus  jookseb ajaga võidu,

mis hakkab katma Tšernobõli  kurikuulsat 4. reaktorit.

26 aastat pärast tragöödiat püüab  maailm ikka veel asja parandada.

See hiiglaslik projekt,  mille peamine rahastaja on EL,

sest see toimub saastatud piirkonnas,  kus tuleb võtta jõulisi turvameetmeid.

Ent projekti esimese etapiga  on viimaks lõpule jõutud.

Sellist ehitist pole kunagi  varem püstitatud.

Seega olime kõik pisut ...  Ma ei ütleks, et mures,

ent tahtsime juba näha, kas kõik see,  mida me planeerisime paberil, ka toimib,

ja loomulikult toimib kõik väga hästi.

Uue katte eesmärk on ära hoida  kütuse ja radioaktiivse tolmu,

sattumine atmosfääri  või imbumine põhjavette,

mis võib tuua pikas plaanis kaasa  jõgede saastumise.

Kogu Tšernobõli kütusevaru on endiselt  sarkofaagi sees.

See ehitis isoleerib sarkofaagi  keskkonnast

ja loob kõik vajalikud võimalused selleks,  et lähiaastail

sealseid jäätmeid käidelda  ja sarkofaag maha lammutada.

Tšernobõli avarii tagajärjel läks kaduma  Luksemburgi suurune maa-ala.

Siin asub kummituslinn Pripjat, mille  elanikud pärast avariid evakueeriti.

Ukraina on maksnud Tšernobõli  avarii eest kõrget hinda:

kahel esimesel aastal  200 mld dollari ulatuses rahalist kahju,

üle poole miljoni inimese,  kes haigestusid ja surid,

ja piirkonnad, kus ei ole võimalik  kasvatada toidukõlblikke põllukultuure.

Nikolai töötas tuumajaamas,  olles üks

likvideerijatest, kes tegutses avarii  peatamise nimel.

Ta näitab meile dokumenti, kus  on kirjas need 30 haigust, mida ta

Püüan teha kõik, et parandada  viga, mida tegin inimesena,

kes valis omale tegevuse,  mis oli ühiskonnale ohtlik –

töötasin tuumaenergiaga  ja see osutus ohtlikuks.

ei ole Ukrainas tugevat  tuumavastast liikumist.

Keerulises majanduskeskkonnas tuleb  võidelda hoopis igapäevase toimetulekuga.