Kas ühtekuuluvusfondide raha peaks minema lihtsalt abivajavatele piirkondadele või saaks neid kasutada ka kliimamuutuste vastu võitlemiseks ning arendus- ja teadustöö edendamiseks kõikjal Euroopas?

Uudised: Radikaalsed muudatused regionaalpoliitikas?

https://api.multimedia.europarl.europa.eu/documents/20125/15200712/N001-91104-001-ET.srt

on olnud algusest peale üks   Euroopa integratsiooni nurgakive.

Vaesed piirkonnad ei ole   aga kuhugi kadunud

ning rahade jagamine on sageli andnud   võimaluse nende kuritarvitamiseks.

Nüüd, enneolematu keskkonna- ja   majanduskriisiga silmitsi seistes,

on aeg ühtekuuluvuspoliitika üle vaadata?

Tõesti, meil on kõvasti lahendamist   vajavaid probleeme.

Kuid neid ei saa lahendada   Euroopa kodanike solidaarsuse arvelt

ega osade ELi riikide ikka veel   kehva elatustaseme arvelt.

Taolised kirgi kütvad soovitused pärinevad

komisjoni mitteametlikust   töödokumendist

Ühtekuuluvusfondidele kulub 44%   eelarvest, see on suuruselt teine kulu,

Loomulikult võib vaielda   muutuste üle, sisu üle.

See kriipsutab aga maha suure hulga   ühtekuuluvusest, mis lepingus kirjas on.

on siduda ühtekuuluvuse rahastamine   tugevamalt ELi üldiste poliitikatega, 

näiteks kliimamuutustega võitlemise   ning teadus- ja arendustööga.

Saadikud näevad siin tendentsi viia   kese tegelikelt abivajajatelt mujale,

samuti eemale ühtekuuluvuse   kokkulepitud põhimõtetest.

Kõik komisjoni välja pakutud   meetmed on vastuolus

Lissaboni lepingus kirja pandud   põhimõtete ja meeleoludega.

Parlamendikomisjon esitab need   küsimused nüüd Euroopa Komisjonile.

Samuti toetati EP omapoolsete   seisukohtade dokumendiks vormistamist.

Arutelu uue regionaalpoliitika   üle on alanud.