Olukord Ateenas on sundinud Euroopa Liitu analüüsima enda sisemist korraldust, et näha, kas teisi taolisi kriise oleks võimalik vältida. Räägitud on Euroopa valuutafondist, mis täiendaks Rahvusvahelist Valuutafondi. Mõned aga arvavad siiski, et riiklik va

Fookuses: Kreeka kriisist tingitud küsimused

https://api.multimedia.europarl.europa.eu/documents/20125/15068320/M001-0021-ET.srt

Räägime draamast, mis on Kreekas   tekkinud palkade ja pensionide

alandamise ning käibe- ja   muude maksude tõstmise tõttu,

mis on vajalik riigivõla   tasumiseks ja pankroti vältimiseks.

Kreeka püüab ise hakkama saada,   kuid kutsub ELi üles solidaarsusele.

Mida peale päästelaenu võib   solidaarsus veel tähendada?

et vältida sarnaste kriiside teket   teistes nõrga majandusega riikides?

Rohkem solidaarsust? Rohkem järelevalvet?   Vähem spekuleerimist? Eks me näe.

Selleks, et saaksime teada, kuidas   Kreeka sõlmest päästetakse

räägib minuga täna   Pervenche Berès,

kes on EP majanduskriisi   erikomisjoni liige,

ning Carsten Brzeski, kes on   Hollandi ING panga peamajandusteadlane.

Kuid esmalt vaadakem   Jim Gibbonsi poolt tehtud ülevaadet

Kreeka tragöödiast   ja segadusest eurotsoonis.

Igal aastal külastavad Kreekat tuhanded   inimesed, et näha iidse kultuuri varemeid.

Nüüd vaatavad kreeklased   oma majanduse varemeid,

kuna riigivõla varjamise hind   hakkab neid lõpuks mõjutama.

Keegi ei taha eriti rääkida,   kuidas ja miks

On kõlanud üleskutseid avaliku kuulamise   korraldamiseks Euroopa Parlamendis,

sest mõned inimesed peavad   üht-teist selgitama.

Kõik asjaosalised – Euroopa Komisjon,   Euroopa Keskpank,

eurogrupi juhid, Kreeka   ametivõimud, Eurostat

ja asjasse segatud pangad -   peavad aru andma.

Kreeka ei olnud esimene ega ainuke   riik, mis kasutas

eksootilisi finantsinstrumente   oma eelarveaugu varjamiseks.

Kuidas see skeem töötas? Kreeka   müüs oma riigiloterii tulevasi kasumeid

ja lennujaamatasusid kiire raha eest,   mis pärast tuli kuhjaga tagasi maksta.

Kuna tehing võimaldas viia riigivõla   väga hea kursiga välisvaluuta kujule,

tõi see Kreeka riigi kassasse   raha sisse.

Kreeka pidi selle küll tagasi maksma,   kuid maksmisega võis oodata

Kuid nüüd saab tähtaeg läbi ja   kui tagasi maksmiseks pole piisavalt raha,

ühega paljudest niinimetatud   börsivälistest tuletisinstrumentidest,

milles osalesid investeerimispangad,   millest mitmed ei paikne Wall Streetil.

Koos moodustavad nad suure   mitteläbipaistva turu.

Tuletisinstrumentide koguhulk oli 2007.   aastal 70 korda maailma SKT-st suurem.

Kriisi tekkimise järel on see veidi   langenud, kuid mitte oluliselt.

Teiste sõnadega – seda raha on kaugelt   rohkem, kui tegelikult olemas on.

EL muutis 2008. aastal reegleid,   et selliseid tehinguid takistada,

ei saa Euroopa olla kindel,   et neid enam ei sõlmita.

Tuletisinstrumentide läbipaistvus   on ülimalt oluline,

eriti rahvusriikide osalusel teostatavate   krediidiriski vahetustehingute puhul.

Seega see on meie poolt järgmistel   nädalatel tehtava töö tuumaks.

Kreeka tehing Goldman Sachsiga   ei olnud reeglite vastane.

Kas see tähendab, et reegleid   tuleb karmistada?

Või tähendab see, et tuleb anda   rohkem järelevalveõigusi Eurostatile,

ELi statistikaametile, mis vastutab   finants- ja muude andmete kogumise eest?

Komisjon peaks hakkama nõudma   selles küsimuses selgust .

USA võimud uurivad Goldman Sachsi   ja teiste pankade osa

Samas on Kreeka päästepaketi tõenäolisus   toonud kaasa euro kursi paranemist.

See abi on suunatud ainult   probleemide lühiajalisele lahendamisele

ja sõltub Ateena drastilistest sammudest   oma eelarve puudujäägi vähendamiseks.

Kreeka ametiühingud ähvardavad kaosega   kokkuhoiumeetmete edasisel karmistamisel,

kuid, nagu iirlased teavad,   vöö koomale tõmbamine tasub ära.

Rahanduslik distsipliin võib liikmesriigi   kodanikele tuua lühiajalisi ebamugavusi,

kuid võib pikemas   perspektiivis ka kasu tuua

ning kõik võivad sellest võita   kaotamise asemel.

Hoolimata oma probleemidest on   Iirimaa turu usalduse tagasi võitnud.

Kreekal on rahandusliku usaldusväärsuse   taastamiseks vaja enamat kui iirlase õnne.

Pervenche Berès, Kreeka on välja   kuulutanud väga karmi säästukava.

Seega maksab Kreeka oma vigade eest ise,

kuid palub samas Euroopa-poolset   solidaarsust. Mida see tähendab?

Ma arvan, et üks Kreeka praeguse   olukorra põhjustest on see,

et riik, eriti selle eelmine valitsus,   ei olnud juba aastaid

teinud vajalikke majapidamistöid,   näiteks teostanud struktuurireforme.

Neil ei olnud oma kodutööde   tegemiseks piisavalt julgust.

on väga vähe tegemist tegeliku olukorra   ja praeguse valitsuse poliitikaga.

Põhjuseks on hoopis mäng,   mida rahandusturgudel mängitakse,

ning turgude püüdlused alustada   kõikvõimalikke uusi mänge,

mis võimaldaksid   ELi-sisest spekuleerimist.

mida Kreekalt nõutakse, ning see   teeb mind üsna murelikuks.

et sotsiaalne mudel, eriti   automaatsed stabiliseerivad mehhanismid,

on kriisi üleelamisel   suure tähtsusega.

Kuid nüüd nõuame Kreekalt nende   automaatsete stabiliseerijate kaotamist.

Ma tean, et neil olid omad kohustused,   kuid praegune asjaajamisviis

ning igasuguse ELi   stabiliseerimismehhanismi puudumine

on probleem, mille üle kõik teised   liikmesriigid peaksid järele mõtlema.

Kas mõtlete rahandusliku   solidaarsuse puudumist

või järelevalvemehhanismide puudumist?   Sellest räägime hiljem.

Ma arvan, et on selge, et   Kreeka ei teinud oma kodutööd.

on Euroopas kehtivad   reeglid väga selged.