Sihtkoht Castile-La-Mancha, et hinnata, kuidas Parlamwendi hiljutine veto Komisjoni vastuolulisele seemnete ettepanekule resoneerub kohalike farmerite ja seemnefirmade seas.

SOS: päästke meie seemned

https://api.multimedia.europarl.europa.eu/documents/20125/11799000/m003-0285-et.srt

Me läheme Madriidist Espinosa  de Henaresi omavalitsusse

Guadalajara provintsis,  Castile-La-Manchas.

Selle piirkonna peamised kultuurid on  oder, kaer, nisu, päevalill ja raps.

Meie siht on seemnetehas umbes  100 km kaugusel Hispaania pealinnast.

Me räägime uurija  María Jesús Rojoga,

ja meie nimekirjas on sorte, mis on  loodud meie uuringute tulemusena.

toodeti Hispaanias 300 miljonit kilo  sertifitseeritud seemneid.

Euroopa Komisjon kavatses  lihtsustada reegleid

nende seemnete tootmiseks  ja müümiseks,

aga täiskogul hääletas EP selle maha.

Täiskogu hindas, et ettepanek  annab Komisjonile liiga palju võimu

ja ei jäta liikmetele ruumi  manööverdamiseks,

Samuti usuvad mõned liikmed,  et Komisjon ei hinnanud mõju,

mida soovitatud seadused  võivad avaldada väikefirmadele.

selgitas meile, kuidas  seemneid toodetakse.

Me toodame uusi sorte, mis  läbivad Hispaanias registreerimise.

Kui kõik ametlikud  protseduurid on läbitud,

mis võimaldab meil võtta nende  eest mitu aastat litsentsitasu

Siin on meil nüüd kogu  protsessi lõpptulemus.

Seda töödeldi ja nüüd  on see lõpp-pakendis

kavatses piirata farmerite  õigust müüa oma seemneid;

Ma olen farmer mitme põlvkonna  farmerite suguvõsast,

Ma ei kujuta ette mingit teist  elukutset oma perekonnas.

Ma ostan neilt tavaliselt  komposti ja seemneid.

ja meie vahel, kes kasutame neid  ja suurendame maa tootlikkust.

seemnesordi registreerimise  peale on 5000 eurot.

ja järgmisel päeval, kui sort  läheb müüki, kaob see turult,

sest kõik vahetavad ja kauplevad  ning seeme läheb mustale turule.

Madriidis rääkisime põlluliitude ja  Hispaania Põllumajandusministeeriumiga.

Me toetame farmerite õigusi  suurendada oma seemnesaaki

ja usume, et seda peaks  EPs iga hinna eest kaitsma.

Organisatsioon COAG on kriitiline  Komisjoni ettepaneku suhtes,

Näiteks Hispaanias on  viina- ja oliivipuud

nad vajavad erilisi tingimusi,  mida teatavasti Põhjamaades ei ole.

Me arvame, et Komisjon läks määruse  homogeniseerimisega liiga kaugele.

Väikefarmerite ja rantšopidajate  liit UPA

rõhutas, et Komisjoni ettepanek  annab liiga palju võimu suurfirmadele.

Täna pole ükski farmer  suuteline endale seemet tootma.

Neil on rida raskusi,  sh kooperatiivides:

nad on määranud, kellel  on õigus luua seemnesorte,

ja nad isegi palkavad farmeri,  kes soovib seemet külvata.

ja on kasulik suurfirmadele,  kahjuks on neid ainult 3-4.

Hispaania Põllumajandusministeerium  peab ettepanekut tarbetuks,

see loob konflikti, mis tundus  olevat lahendatud.

Ükski riik ega teatud  sektor ei nõudnud seda,

pigem saadeti see ülalt alla –  Komisjonist liikmetele.

Täiendav probleem on olnud pinged  orgaanilises ja kohalikus talupidamises,

mis on suuremal või vähemal  määral lahendatud.

Aga selle puudutamine antud seaduses  on tekitanud kahtlusi neis sektoreis

ja see on üks põhjusi,  miks seadus tagasi lükati.

Kuidas saab liikmesriikide,  farmerite ja seemnetootjate

erinevaid huve kõige  paremini ühitada?

Farmerid ei tea rolli, mida peavad  mängima geneetilisel täiustamisel

ja töö, mida me teeme  seemnearetajatena, on väga tähtis.

Farmerid soovivad uusi,  viljakamaid ja haiguskindlaid sorte.

Peame säilitama biolooogilise  mitmekesisuse.

See pole nii, et ma olen suur  roheline aktivist, meid kõiki on vaja.

Ühelgi ei tohi olla absoluutne  võim. Peab valitsema tasakaal.

Võtame ametiühingud,  seemneliidud, ministeeriumi

ja lõpptarbijad kokku,  räägime ja ütleme:

pole nii, et teil kui farmeril  on kõik õigused.

Minul semnetootjana on õigused  nagu sel härral ja lõpptarbijal.

Hispaania jääb maha, pole uurimist,  keegi ei taha selle peale kulutada.

Mis juhtub nüüd pärast Komisjoni  ettepaneku tagasilükkamist?

Pall on Nõukogu väljakul, järgneb  kaasotsustamise protseduur.

Väikefarmeritele, kellel  on 200-300 hektarit,

Julian loodab, et  seadusandlus ei muuda

väikefarmerite kaitstust  nagu tema ja ta järeltulijad,