Heitkem pilk kulisside taha ja vaadakem, mismoodi ELi riigi- ja valitsusjuhid väitlevad, vetostavad ja jõavad kompromissile ELi Ülemkogus arutatavates küsimustes.

Kompromissimeistrid: Euroopa Ülemkogu

https://api.multimedia.europarl.europa.eu/documents/20125/11584286/v003-0095-et.srt

Lühidalt on see Euroopa  tippkohtumine.

Aga enne kui vaatame lähemalt,  mis on Euroopa Ülemkogu,

peab meelde tuletama,  et ELi Ülemkogul

pole mingit pistmist  Euroopa Nõukoguga.

mis keskendub peaaegu eranditult  inimõigustele ja demokraatiale.

Kui kaua on Euroopa  tippkohtumised toimunud?

Pisut ajalugu. Esimene  toimus 1974. aastal,

kui endine Prantsusmaa president  Valéry Giscard d'Estaing

tahtis luua klubi, kus riigi- ja  valitsusjuhid saaksid kohtuda.

Sellest ajast peale on  need tippkohtumised

Aga alles 2009. aastal  Lissaboni lepinguga

muutus Euroopa Ülemkogu  tõeliseks institutsiooniks

2,5 aastaks nimetatud presidendiga,  kelle ametiaega saab korra pikendada.

Milleks on tegelikult need suured  poliitilised ja meediasõud?

Võib näida üllatav, aga ELi Ülemkogul  pole täidesaatvat võimu,

ainult Euroopa Komisjon võib  soovitada seadusi.

Teisest küljest sõnastab Euroopa  Ülemkogu kõrgeimal tasemel

ELi laiemad poliitilised  suunad ja prioriteedid.

Siiski on üha raskem jõuda  kuulsale Euroopa kompromissile,

eriti 28 riigi- ja valitsusjuhi  vahel ühe laua taga.

Täna on üldine idee võtta  otsuseid vastu konsensusega.

Alates 2014. a novembrist  peab otsuse kinnitamiseks

kes esindavad vähemalt 65% ELi  500-miljonilisest elanikkonnast.

Aga mõningaid otsuseid saab  langetada ka üksmeelselt.

Laiemas mõttes tähendab see iga riigi  õigust vetostada mõned küsimused.

Näiteks selles, et protokollida mõne  riigi tõsine ja pidev ELi väärtuste

rikkumine, välispoliitika või  ühise julgeoleku teemad

või heaks kiita muudatused  ELi lepingutesse,

Aga tuleme tagasi ELi  tippkohtumiste juurde.

Tegelikult toimub suurem  osa läbirääkimisi

Kõik juhtub kulisside taga  diplomaatide, välisministrite

Õigupoolest on võimalik koostada  eelnõu tippkohtumise tulemustest

juba enne kui riigipead  isegi saabuvad.

Kuidas ajakirjanikud  siis teavet saavad,

kui kõnelused toimuvad  suletud uste taga?

Nad ei saagi.  Nad peavad ootama iga ELi

Aga õigupoolest pole arutelud  kunagi täiesti salajased.

Tippkohtumise ajal organiseerib  iga delegatsioon pressibriifinguid.

Need on ametlikud, aga info  liigub mitteametlikult.

Neile, kes ei saa tippkohtumistele,  tuleb appi sotsiaalmeedia.

saate jälgida diskussioone peaaegu  otse ilma hoones viibimata.

Kui rääkida hoonetest, siis  riigipead tavatsesid kohtuda siin

aga nüüdsest peale kohtuvad nad  ka Euroopa hoones Brüsselis.