Kultuurimälestiste purustamine ja pagulaste harimatus on ka humanitaar- ja julgeolekuküsimused, rõhutab UNESCO peadirektor Irina Bokova.

Kultuuriline mitmekesisus on kriisi ületamise võti

https://api.multimedia.europarl.europa.eu/documents/20125/12099422/n003-0369-et.srt

Vana linn Aleppo ja Palmyra  on ainult mõned näited.

Kultuuriobjektide hävitamise ja  kunstiäriga Lähis-Idas

on kadunud terve inimkonna  ajaloo peatükk.

Irina Bokova,  UNESCO peadirektori jaoks

on kultuuridevaheline dialoog ja  haridus jätkusuutliku lahenduse

võtmeelemendid pagulaste voolule  ja Daeshi edasiliikumisele.

Tere, Irina Bokova.  Tere tulemast parlamenti.

Kui näete, kuidas 160 000  pagulast koheldakse,

et ELi riigid ei suuda omavahel  kokku leppida, mida siis mõtlete?

Kas saame veel rääkida Euroopas  kultuuridevahelisest dialoogist?

Arvan, et kultuurilise mitmekesisuse  ja koos elamise küsimus

tõusetub jõuliselt pärast kriisi,  seda pagulaste tragöödiat,

sest me räägime tolerantsist,  vastastikusest mõistmisest, austusest,

sellest, kuidas elada demokraatlikes  kogukondades austusega üksteise vastu.

Ja elamisest naabritena,  mis on kõige raskem.

nõustuda 160 000 pagulase  jaotamisega.

Mul pole kerge kohut mõista,  sest see on Euroopa debatt.

Siin on palju aspekte.  Õiguslikud ja muud.

Poliitilised – ilmselt on  arengutasemed erinevad.

Ma usun, et Euroopa vaim on  inimlik humaanne lähenemine.

ning inimväärikuse  toetamine ja austamine.

Ma usun, et Euroopa on  maailmas unikaalne

jõuliste sõnumite saatmisel  väärtustest ja pagulaste toetamisest.

Jäägem pagulaste  olukorra juurde Lähis-Idas.

Kuidas saab UNESCO reageerida?  Tal pole sõdureid sinna saatmiseks.

Teil on teised relvad,  nimetagem neid nii.

keskendada debatt  kultuuripärandi hävitamisele

ning humanitaar- ja  julgeoleku küsimustele.

See polnud alguses lihtne,  aga nüüd on mõistetud,

et ei saa valida humanitaarküsimuste  ja hävitamise vahel.

Me kas toetame elanikkonda  või toetame hävitamist.

Sest see on osa inimvaimust.  See on osa nende identiteedist.

Te rääkisite mitmekesisusest,  hariduse viimisest

põgenikelaagritesse, olgu  siis Türgis või Liibanonis,

nii et need inimesed mõistaksid  oma ajalugu. Mida saate teha?

See on tähtis. Keeruline on liita  haridust humanitaarvastustesse.

Kahjuks teame, et ainult 2%  humanitaarabist on pandud haridusse.

Me näeme – olen külastanud  Jordaaniat, Iraaki, Liibanoni…

Ma tean, kui palju lapsed,  perekonnad kannatavad,

sest suur osa neist lastest pole  5 aastat koolis käinud.

Seega on see kadunud  põlvkond Süüriale, Iraagile,

sest ilma hariduseta, ilma  oskusteta ei suuda nad

leida tööd või integreeruda  ühiskonda. Nad marginaliseeruvad.

Viimane küsimus. Kuidas  reageerida kunstiärile?

Te rääkisite Daeshist, al-Nusrast,  kuigi need pole ainsad.

Selge, et Süüria, Bashar al-Assad on  ka segatud sellesse ärisse.

Oleme töötanud koos  julgeolekunõukoguga.

Nad üllitasid ülitähtsa resolutsiooni  2199, 12. veebruaril 2015,

milles panevad vastutuse  UNESCOle ja Interpolile

koostöö osas partnerite ja  naaberriikidega, et teha lõpp

kultuuriobjektide lubamatule ärile,  millega rahastatakse ekstremismi.

Mida oleme teinud, ja kus jätkame tööd,

on luua programm Interpolile ja  Maailma Tolliorganisatsioonile,

et panna selle ala eksperdid  koostööle nende riikidega.

Me oleme julgustanud  rohkem kui 30 riiki,

peamiselt naaberriike ja  Euroopa riike,

üle vaatama oma seadusandlust, et  panna suurem rõhk impordireeglitele,

sest see pole ainult ekspordi-,  aga ka impordiküsimus,

mis puudutab Süüria ja  Iraagi kultuuriobjektide äri.