Vaevaliste läbirääkimiste tulemusel valminud Amsterdami lepinguga rajati oluline vundament ELi tulevastele lepingutele. Ent kas muudatused olid nii põhjalikud ja kaugeleulatuvad kui loodeti?

Ajalugu: Amsterdami leping

https://api.multimedia.europarl.europa.eu/documents/20125/16427948/v001-0028-et.srt

Pärast 2 aastat kestnud läbirääkimisi said  ELi riigipead ja valitsusjuhid

16. juunil 1997 kokku, et anda viimane lihv  Amsterdami lepingule. Lepingu muutmine

oli aeganõudev ettevõtmine, kuna seda tuli

arutada valitsustevahelistel  konverentsidel, kus

liikmesriikide esindajad  pidid olema ühel 

nõul pikas soovitud  muudatusettepanekute loetelus.

Jean-Luc Dehaene oli tollal  Belgia peaminister.

Viis aastat pärast Maastrichti lepingut

lootsime, et teatud asjad, mis jäid seal  lahendamata, saavad lahenduse nüüd.

Vahepeal oli toimunud laienemine  ja nõudmised olid suuremad.

Tulemus, milleni jõuti,  oli meie jaoks pettumus.

silmitsi seisime – kvalifitseeritud  häälteenamusega tehtavad otsused,

Enne Amsterdami pidid enamik  ministrite nõukogu otsuseid

olema ühehäälsed.  Näiteks majandus- ja finantsküsimustes

Ühehäälsus tähendas sisuliselt  liikumatust, sest keegi,

kes ei tahtnud edasi liikuda,  sai sind alati šantažeerida.

Oli oluline kaotada see tõke ja muuta  üldiseks kvalifitseeritud

häälteenamusega otsused.  Lepinguga laiendati

kvalifitseeritud häälteenamust  mitmesse valdkonda,

Kvalifitseeritud häälteenamus saavutati  laias laastus 71% juures.

Igal liikmesriigil oli teatud arv hääli,  see oli nn kaalutud hääletamine.

Luksemburgil oli näiteks kaks häält  ja Saksamaal kümme.

Ent asi ei olnud vaid  liikmesriikidevahelises võimuvõitluses.

Amsterdami lepinguga astuti järjekordne

samm selle poole, et suurendada EP võimu

ja panna komisjon vabalt valitud  liikmetest koosneva esinduse ees

oli nn kaasotsustamismenetluse raames  peaaegu võrdne hääleõigus

23 poliitikavaldkonnas, sh tööhõive,  tervishoid, transport ja keskkond.

EP-le anti ka volitus anda heakskiit  Euroopa Komisjoni presidendile

ja määrata karistusi, kui liikmesriigid  rikkusid inimõigusi.

Jan Mulder oli Amsterdami lepingu ajal  hollandlasest EP liige.

Kui mind 1994. aastal  esimest korda valiti,

oli teemaks anda parlamendile  rohkem võimu.

Me ei saanud küllalt, ent saime juurde,

ja iga samm selles suunas  on samm õiges suunas.

Lepinguga seati sisse ka  tõhustatud koostöö,

et olla tulemuslikum, sest liiduga  oli liitumas veel liikmesriike.

See võimaldas rühmal liikmesriikidel  liikuda edasi oma lõimumisprotsessiga

näiteks kriminaalasjades tehtava  õigusalase koostöö vallas.

üks samm lähemale ühisraha  kasutuselevõtule –

seal näidati rahvale  uute müntide prototüüpe.

Jugoslaavias toimunud konflikte, et ühine  välis- ja julgeolekupoliitika oli puudulik.

et töötada välja tõhusam  välis- ja kaitsepoliitika.

Ei tohi unustada, et riikidel  nagu Austria, Põhjamaad,

See on põhjus, miks alustasime  nn Petersbergi ülesannetega,

Ja ka ses suhtes tehti Amsterdamis  oluline samm.

Lepinguga loodi ka  välisasjade ja julgeolekupoliitika

oli aastatel 1999–2009 endise  NATO hispaanlasest peasekretäri

Amsterdami lepingule kirjutasid  2. oktoobril 1997 alla

Ehkki Amsterdami lepinguga pandi oluline  alus liidu tulevastele lepingutele, 

olid paljud pettunud seetõttu,  kui vähe nende 

pikkade valitsustevaheliste konverentside

tulemusel saavutati.  Alates 2009. aastast, 

Lissaboni lepingust, tuleb igat ELi  aluslepingute muudatust 

see on organ, kuhu kuuluvad esindajad  liikmesriikidest, riikide 

Euroopa institutsioonidest.  Pärast konventi toimub

valitsustevaheline konverents, ent see on  juba uus lugu.