Austria linn Güssing on rebinud end lahti aegunud energiallikatest, võttes kasutusele oma kullasoone biomassi ja marssides esirinnas teel isemajandamise poole.

Räbalate juurest rikkuste juurde: taastuvenergia muundamisjõud

https://api.multimedia.europarl.europa.eu/documents/20125/16466600/m003-0277-et.srt

Energia olukord Euroopas  ei ole just optimaalne.

Energia tootmine põhineb  peamiselt fossiilsetel allikatel.

See väike Austria linn  siin Ungari piiri ääres oli aastaid

Ent 1990ndate lõpust on saanud sellest  sotsiaal-majandusliku edu mudel.

Milles peitub saladus?  Linn investeeris taastuvenergiasse.

Siin ei ole tuuleparke,  ent siin on mitu biomassitehast –

nagu see siin, mille spetsialiteet  on muuta puit gaasiks.

See pole kuld mitte üksnes raha mõttes,

see tähendab ka jõukust  ja tulevikku meie kogukonna jaoks.

Võtame energia väga suure  tõhususega puidu seest välja

ja paneme selle gaasisse.  Muudame selle kohe gaasiks.

Me ei põleta seda, muudame selle  gaasiks, mis on meie enda tehnoloogia.

et toota energiat, nii elektrit kui ka soojust.

üle kogu linna ristuva  torudevõrgustiku kaudu elanikele.

Viis kilomeetrit tehasest eemal  juhatab pensionärist õpetaja Toni

Ta on olnud ühendatud linna  küttesüsteemiga üle kümne aasta.

See oli meil puidu ja söe jaoks.  Saime kasutada seda puidu või söe jaoks.

Pärast seda panime põleti kütuse tarvis.

Nüüd pole üle kümne aasta olnud  kütteõli järele enam mingit vajadust.

Kuum vesi tuleb otse  äärelinnas asuvast tehasest.

ja see tuleb väljast  läbi nende torude siin sees.

Toni meelest on eelised pisut väiksemad  energiakulud, vähem hooldamist

ja ei mingit muret küttevarude pärast.

Seda juhtis ja koordineeris  see mittetulundusorganisatsioon.

ja nüüd soovivad paljud inimesed  kõikjal maailmas

Nad on siin, et õppida,  kuidas oleme selle mudeli loonud.

Ja nüüd on võimalik  viia see mudel kõikjale maailmas.

Tänu arenenud  energiatootmismudelile on end

külakesse sisse seadnud  mitukümmend ettevõtet.

Gerald on töötanud  selles laboris aastaid.

Ta püüab teha linna biomassitehase  toodetud gaasist biokütust.

Näete, fossiildiisliga tekivad meil  põlemisel tahmaosakesed.

Ja kui vaatame seda  Fischer-Tropschi diislit,

siis siin ei teki peaaegu mingit tahma.  Selles ongi vahe.

Katsest on näha, et põlemine  toimub Fischer-Tropschi diisli

puhul märksa paremini  kui fossiildiisli puhul.

Nagu aru saan, siis ilma  selle jõujaama kasutamiseta

Ilma koostootmisjaamata?  See jaam on meie jaoks väga oluline,

sest see on üks  ainukestest paikadest maailmas,

kus meil on nii kvaliteetne  sünteesgaas.

Taastuvenergia katab 30%  kogu Austria energiatarbimisest.

Riigi siht on muutuda 2050. aastaks  energia vallas isemajandavaks.

Güssing ja seda ümbritsev piirkond  tahab muutuda võrdluskeskuseks.

Kõige viimase projektina ehitatakse  teaduskeskus ja linnak,

Projekti hind  on üle 200 miljoni euro.