Kloonitud toiduainete impordi lubamine on sütitanud tulise Euroopa institutsioonide vahelise arutelu, kus meie EP liikmed ja külalised komisjonist arutavad selle põhjuseid.

Fookuses: Kas peaksime importima kloonitud toiduaineid?

https://api.multimedia.europarl.europa.eu/documents/20125/15592670/M001-0060-ET.srt

Tavapäraselt kasvatatud loomadelt  või kloonloomade järglastelt?

Euroopa on uhke oma  traditsiooniliste toiduainete üle,

kuid uue tehnoloogia turg nõuab  toiduainetetootmise mitmekesistamist.

Märtsis katkesid valitsuste  ja Ep vahelised läbirääkimised

uuendtoitude alaste määruste  heakskiitmise üle.

Julien Martin räägib meile,  mis on uuendtoidud

ja kas need inim- ja loomade  tervist ohustavad.

Marguerite paistab nagu  iga teine vasikas,

ent ometi on ta esimene selle lehma  kloon, kes klooniti 1998. aastal INRAs –

Prantsusmaa Riiklikus  Põllumajandusuuringute Instituudis.

Kloonimine on indiviidi  viljastamata reprodutseerimine.

Kloonimise põhieesmärk  põllumajanduslikus toiduainetetööstuses

on taastoota eliitloomi,  mis on geneetilisel alusel välja valitud,

et nad toodaksid märkimisväärsetes  kogustes piima

Kloonitakse, et saada  eliit-järglastesaajaid,

kes siis kloonimata loomadega  looduslikult paljuneksid.

Nende liha söömine ei tule kõne alla,  isegi kui neid on pea võimatu tuvastada.

Toodete kvaliteediga seoses  ei ole mingit erinevust.

FDA – USA Toidu- ja Ravimiamet –  teeb sama järelduse.

Euroopa Toiduohutusamet  on kommentaarides ettevaatlikum.

Amet ütleb, et miski ei viita sellele, et  kloontoode on tarbimiseks vähem ohutu.

Kui toitainetealasest aspektist piisab,  et USAs kloonimist jätkata,

siis eurooplastele teeb  muret eetiline tahk.

Me kohtusime ühe eetika töörühma  liikmega Euroopa Komisjonis.

See ei ole kahjulik.  Pole mõtet seda keelata

või öelda, et see tarbijaile probleeme  tekitab, sest see ei tekita.

Meie järeldus on,  et mingeid suuri eeliseid ei ole.

ent on olemas puudused,  nagu loomade heaolu

Eetiliselt on üks kavandatud lahendus  uue tehnoloogia parem kontrollimine

käitumisjuhendi, kloonloomade  heaolu austamise

ja ka rakke annetavate loomade  heaolu austamise kaudu.

Euroopas tegeldakse kloonimisega  vähem kui 10 laboris.

jälgides tiinuse ja sünnijärgset perioodi

ning loomade heaolu pikas perspektiivis.

Infrastruktuur loodi kohandatud  veterinaarteenistuse abil,

mis keskendub suuremale puuduliku  platsenta arenemise riskile tiinuse ajal.

Ultraheli ja keerukate  tomograafiatehnikate abil

Kui on kõrvalekaldeid,  mida me praegu ravida ei oska,

teeme keisrilõike ja katkestame tiinuse

Mis puudutab toodete jälgitavust  ja süstemaatilist märgistamist,

nagu on nõudnud EP,  et tagada tarbijate valikuvabadus,

Tegelikkuses on võimalik kloone  ja isegi nende järeltulijaid jälgida.

Teoorias on võimalik jälgida  2., 3. ja 4. põlvkonda,

kuid praktikas on see palju raskem.  Parem unustagem see.

Kuigi Euroopas on kloonloomade ja  nende järglastest pärit toit veel haruldane,

tuleks märkida, et 2,5% spermast  meie veiste paljundamiseks

kus mingeid kloonloomade  jälgitavusnõudeid ei ole.

Oleme täna siin, et rääkida millestki,

mis on juba kuid Brüsseli  päevakorras olnud

ja on tekitanud institutsioonide  vahel tuliseid arutelusid.

Mõnel lobistil on hea meel,  et kokkuleppe puudumine

tähendab, et nad võivad  kloontoidu importimist jätkata.

Nendest uuendtoitudest on rääkimas  Paola Testori –

Euroopa Komisjoni tarbijakaitse  peadirektoraadi peadirektor

ja Christofer Fjellner Euroopa  Rahvapartei fraktsioonist.

Paola Testori. On peetud pikki  ja raskeid läbirääkimisi,

Palun rääkige 20 sekundiga,  mis on uuendtoidud.

mida me kasutame,  viidates neile toitudele,

mis on leiutatud või turule viidud  alates 1997. aastast.

Need uuendtoidud nõuavad eraldi  luba ja riskihindamist.

Seega need on laboris  välja töötatud toidud?

Jah, sellised, mida Euroopas  enne tarbitud ei ole.

mõned on uute tootmistehnoloogiate  abil toodetud toiduained.

Seega läbirääkimised läksid halvasti.  Mis oli komistuskiviks?

Me räägime kloonloomade  järglastelt pärit toidust.

See pole nii, et me nagu  sööksime lammas Dollyt.

Ei, kloonitud loomad  toiduahelasse ei lähe.

Nad on burgerite tegemiseks liiga kallid.

keda kasutatakse embrüote või  geneetilise materjali tootmiseks.

EP on võtnud kindla seisukoha,  kuid seda on teinud ka siis valitsused,

eriti seoses asjaoluga,  et nad tahtsid märgistada

kloonide järeltulijaist saadud toiduaineid.

Paljud kolleegid nägid kloonimise  ümber eetilisi probleeme,

ja midagi sellist, mida Euroopa  inimesed ei taha.

Ja see oli minu meelest  peamine vastuväide.