Eurooplased tahavad teada, miks piimatootjad pidevalt protestivad, kui piimahind ometi nii kõrge on? Kuhu see raha siis läheb? Mida EL selles osas ette võtab?

Küsimused: piimakriis

https://api.multimedia.europarl.europa.eu/documents/20125/14548333/Y010-00023-ET.srt

Miks on piim nii kallis ja miks   piimatootjad pidevalt protestivad?

lõpuks on ju tegu põhikaubaga, mis   on saadaval kõigile ELi kodanikele.

Kahjuks pole hetkel   piima tarbijahinna osa,

mis läheb põllumajandustootjatele,   nende toimetulekuks piisav.

Seetõttu Euroopa   põllumehed protestivadki.

Piimatootjad protestivad, sest   tootjahinnad on nii madalad.

Ükski ELi piimatootja ei tule   toime 20-22 eurosendiga liitrilt.

Poodides on   piimatooted siiski kallid.

Vastav volinik on teatanud   uuringust lahenduste leidmiseks.

Piimatootjatele ei maksta   hetkel korralikult.

Jaemüüjad ja   toidutööstuse kontsernid

võtavad omale väga suure   osa piima müügihinnast.

Belgias saavad põllumehed   näiteks 18,5 senti liitrilt,

kusjuures poes maksab   piimaliiter 0,80 - 1,50 eurot.

Seega kuulub edasimüüjatele   oluline osa lõpphinnast.

Mida teeb EL piimaprobleemide,   piimakriisi leevendamiseks?

Voliniku vastus on   olnud nõrgavõitu.

Juba 6 kuud on ta pakkunud   välja eksporditoetusi.

Need toetused läheksid   toidutööstusele ja vahendajatele,

See on sobimatu ja ebapiisav   lahendus kriisi sügavust arvestades.

Peame arvestama, et meil on   vaid teatud raha selle sektori jaoks.

Me ei saa kasutada rohkem,   sest meil on aastaeelarve.

Loomulikult võidakse öelda, et aastane   1% kvoodi tõus ei ole õige signaal.

Aga enamik liikmesriikidest   toetab seda tõusu ning

ütleb, et põllumajandustootjatel   on vabadus

leida tasakaal turu...   pakkumise ja nõudluse vahel.

Komisjon on kasutanud vahendeid   probleemi leevendamiseks.

Käivitatud on avalik   sekkumine, eksporditoetused.

Vajame jõulisemaid meetmeid   ja pikaajalisemat poliitikat,

et juhtida võimutasakaalu   toiduainetööstuses.

Kas üks osa riike peaks   võimaldama teistele piimatoetusi?

Kas seda tuleks anda riikidele, kel   puudub produktiivne piimatööstus?

Jumal tänatud, et oleme kõigis   poliitikavaldkondades;

Neid probleeme saame vaid   koos lahendada. Olen selles kindel.

Ühine põllumajanduspoliitika on   oma olemuselt ühispoliitika.

Lõunas on vähem piimatööstusi,   kuid põhjapool rohkem.

See on dialoog   lõuna ja põhja vahel.

See on täiesti normaalne, et igal   liikmesriigil on täita osa, et

moodustada ühiskassa aitamaks ELi   tootjatel viljeleda põllumajandust, mis

on kooskõlas keskkonna   ning ühiskonna vajadustega.