Kas arengu ja poliitilise progressiga ACP maades on praegune partnerlus lihtsalt vananenud? Me küsime presidentidelt Louis Michelilt ja Fitz Jacksonilt, mis ootab ees pärast aastat 2020.

Kas ACP-EL partnerluse üksikasju on vaja muuta?

https://api.multimedia.europarl.europa.eu/documents/20125/12144411/n003-0383-etxx.srt

2020 lõpeb meie partnerlus,  tuntud ka kui Cotonou leping.

Mis saab edasi? Kas EL on ikka  veel ACP riikide parim sõber?

Küsime ACP-EL parlamentaarse  ühisassamblee kaaspresidentidelt

Fitz Jacksonilt ja Louis Michelilt,  kuhu see suhe viib.

Cotonou leping lehtib kuni 2020.  Mis saab edasi?

Eriti mis puudutab ACP  struktuuride rahastamist?

Partnerluse struktuuri  on vaja kohandada,

Ma usun, et Cotronou lepingu  järgmine raund

ELi vaatenurgast on  mõningaid teemasid.

Kas meil on vaja jääda  ACP formaadi juurde?

Kas poleks näiteks parem  tugevam Aafrika-EL partnerlus

ja nihutada Kariibi ja Vaikse ookeani  riigid tagasi oma tsooni?

ACP liit loodi selleks, et anda selle  liikmetele majanduslik tõuge.

Kas 40 aastat hiljem on see  algatus läbi kukkunud?

Ei, aga ma läheksin pisut kaugemale.  See polnud lihtsalt tõuge,

see oli mehhanism, kompenseerimaks  mõningaid moonutusi,

mis olid enamikus ACP  riikides enne seda.

See püüdis parandada tasakaalutust,  mis seal enne valitses.

Ei, ma ei tea, miks peaks  rääkima läbikukkumisest.

Peaksime mõtlema, kus ACP  riigid oleksid ilma ELi abita.

Meenutagem, et 60% ACP  arenguabist tuleb EList,

Üks suur erinevus on, et ELi abi  tuleb annetuste, laenudena,

seega teatud määral me  aitame neil võlgu tasuda.

Seitse Kariibi riiki saavad kasu  viisavabaduse lepingust ELiga.

Kas seda saaks laiendada  teistele ACP riikidele?

ACP grupi liikmesriikide  võime rännata

on tohutult tähtis majanduslikku  arengut silmas pidades.

ACP riikides me mitte ainult ei tooda  kaupu, vaid pakume ka teenuseid

ja professionaalide võime  ACP riikides

pääseda Euroopa Liidu turgudele  ning hankida neid teenuseid

Jah, meile meeldiks,  et seda pikendatakse.

Püüan tõesti kindlustada,  et meie suhe oleks viisavaba,

eriti kui nad on parlamendiliikmed,  organisatsioonide esindajad.

Me teeme edusamme. Loodan,  et see laheneb lähikuudel.

Kas abi on vananenud viis  ACP riike aidata?

et rahvusvahelised firmad maksavad  makse seal, kus nad asuvad?

Pisut tüütav on alati kuulda Lääne  rahvusvaheliste firmade kriitikat.

Need, kes on suurimad  Aafrika rikkuste röövijad

reas riikides, ei ole  rahvusvahelised firmad.

Need on mõnikord oma  riikide ametnikud.

Aafrika partnerriigid peavad  raamistiku paika panema.

ACP riikidel pole isu või  eelistust abi järele.

Oleme alati öelnud, et me  hindame rohkem arenguabi,

ACP riigid tahavad saada  sõltuvusest sõltumatuks,

jätmata arvestamata seda,  kust tuleme ja kuhu läheme.