Saadikud soovitavad reaalseid sanktsioone nende vastu, kes hoiavad kõrvale maksude maksmisest ja nõuavad reaaselt kaitset vilepuhujatele.

Uued sammud võitluses maksudest hoidumisega

https://api.multimedia.europarl.europa.eu/documents/20125/11592373/n003-0409-et.srt

Maksudest hoidumine  läheb Euroopa riikidele maksma

kuni 190 miljardit eurot  aastas kaotatud tuluna.

Hiljutises küsitluses rõhutas  75% maksudest hoidumist

kui midagi, mille vastu võitlemiseks  EL peaks rohkem ära tegema.

Parlamendi TAXE erikomisjon  rõhub meetmetele

tegeleda maksudest hoidujate ja  nende abistajatega.

Esirinnas on Taani sotsialist  Jeppe Kofod.

Üks asi, mille eest võitleme,  on see,

et pangad ja advokaadibürood  ning raamatupidamisfirmad

oleksid tegelike sanktsioonide  objektiks, kui nad tegelevad

maksupettustega korduvalt ja  süstemaatiliselt.

Lõpuks peaks olema võimalik  võtta neilt tegevuslitsents.

Nagu ajakirjanikud ja töötajad, kes  räägivad tegelikult neist asjadest,

maksudest hoidumisest, agressiivsest  maksude planeerimisest jne.

Neid peaks paremini kaitsma. Me  teame kohtuprotsessist Luksemburgis,

kus mõisteti kohut LuxLeaksi  vilepuhuja üle. See on häbiasi.

OECD juhtimisel on üle maailma  juba võetud palju meetmeid.

Mida erilist EL ja parlament  lisavad sellele protsessile?

võidelda suurfirmade maksubaasi  vähendamise ja kasumi ülekandmise vastu.

Tähtis on see tõhusalt juurutada  ka Euroopa ühisturul.

nii et näeme, kes on nende  riiulifirmade, trustide jne taga

Seega on vaja seda tüüpi seaduste  järelkontrolli konkreetselt ELis.

Ka siis, kui tegeleme kolmandate  riikidega, mis tegutsevad

maksuparadiisidena, vajame  me selgeid sanktsioone,

kui nad ei tee koostööd, et  sisse viia OECD standardid.

Seega parlamendi TAXE  erikomisjon sai teise hingamise.

oleme näinud uue  uurimiskomisjoni loomist.

Mida suudab see  uurimiskomisjon saavutada,

milleks TAXE komisjon  polnud suuteline?

See võib seaduslikult nõuda dokumente  ELi institutsioonidelt, liikmesriikidelt.

TAXE komisjon oli piiratud  mandaadiga erikomisjon.

Seega on sellel tugevam,  võimsam mandaat

maksudest hoidumine,  maksupettus, aga ka rahapesu.

Nagu nägime Panamaga, on seal,  kriminaale, uimastidiilereid või terroriste.

Siin on korruptsiooni tänu  salastruktuuridele Panamas.

Nii saame minna sügavamale ja hinnata,  kas ELi toimingud ja seadusandlus

on piisavad, et tegeleda nende  probleemidega kolmandates riikides.

Ei ole, peame tugevdama seda ja  kaevama sügavamalt nendes teemades.

Kui tähtis on see teile kui eurooplaste  esindajale siin parlamendis

asi korda seada, vahest taastada  usaldus Euroopa institutsioonide vastu?

Kui meie maksubaasi õõnestab ulatuslik  maksupettus ja maksudest hoidumine,

nagu näeme täna, kes tasub siis koolide,  haiglate ja avalike hüvede eest?

Väljaspool majanduslikku vaidlust,  mille olete just käivitanud,

milline on usaldus institutsioonide  vastu ja usk nendesse?

Väga suur, sest paljud kodanikud usuvad  õigesti, et meie institutsioonid -

valitsused, ELi institutsioonid – ei  suuda tagada õiglast maksustamist.

Praegu on globaliseerumise ajastu,  kus majandus on globaalne,

kus kapital liigub suuremas  ulatuses üle maailma

ja kus näeme tänu sellele ebavõrdsust  suurenemas maailmas ja riigis.

Kodanikud näevad, et samal ajal  toimub tohutu maksudest hoidumine.

See on meie taastuv usaldus meie  institutsioonidesse, valitsustesse,

et demokraatlikult valitud isikud suudavad  võidelda selle väga negatiivse trendiga.

Aga milline on esmane põhjus, miks  maksudest hoidumine on võimalik?

Üks põhjus on maksukonkurents  liikmesriikide vahel.

Kuidas proovite lahendada  seda probleemi?

Võib kehtestada oma maksumäära,  maksustruktuuri teie liikmesriigis,

aga kui süsteemil, mille  juurutate seadusandluses,

on väga negatiivne mõju teie  naabrile, väga halvale maksurežiimile,

siis on see probleem  ühisturule ja maksuõiglusele.

Seega arvan, et peaksime  tugevdama koostööd ELi ühisturul

kõigi 28 liikmesriigi vahel, et vältida  neid väga kahjulikke maksurežiime,

näiteks patenditulu ja  teadmistulu maksusoodustusi,

kus tegelikult lihtsalt aitate suurtel  rahvusvahelistel firmadel makse vältida.

Seega ma arvan, et nii tuleb teha,  aga see on suur väljakutse.