Küsime tervise- ja tarbijaküsimuste volinikult Tonio Borgilt, millised on saadud õppetunnid ja kuidas on võimalik taastada tarbijate usaldus.

Intervjuu: kuidas lahendab EL hobuselihaskandaali?

https://api.multimedia.europarl.europa.eu/documents/20125/16232554/n003-0235-et.srt

Tonio Borg,  tervise- ja tarbijaküsimuste volinik,

tulite mängu ja saite kohe  kaela hobuselihaskandaali,

mida tuleb pidada  väga halvaks õnneks ...

Kas selles varajases etapis  on juba millestki õppust võetud?

Ja olemasolevate õigusaktide  jõustamine –

niisiis, küsimus ei ole  õigusaktide puudumises –

toimis ses suhtes,  et asjaomane liikmesriik,

Iirimaa, kes avastas pettuse,  jõustas neid.

Kui sellest teada anti ja kui ÜKs  ilmnes teine juhtum,

hakkas komisjon kooskõlastama  arvukaid kontrolle,

ja mida kaasrahastab  Euroopa Komisjon ise.

Saadud õppetunnid. Valmistame  ette õigusaktide paketti,

millega tehti algust tükk maad  enne seda vahejuhtumit.

et me ei saa piirduda  teatud kontrollide soovitamisega,

nende kontrollide tegemine  peab olema riikidele kohustuslik.

Ükskõik, mida me teeme – võimalus, et  keegi rikub seadust, ei kao kuhugi.

Tähtis on see,  et kui keegi tabatakse,

ja asjakohase karistuse väljajagamine.  Ütlesite, et see 

avastati Iirimaal  rutiinse kontrolli käigus,

ent see oli pisteline kontroll,  ja neid tehakse üsna harva.

Iirimaal on vaid 15 inspektorit  Vahest on see kestnud juba kaua.

Võib olla. Ent oleme avastanud need  pettused mõstagi tänu

10 aasta eest ei tehtud  toiduainetele DNA-teste,

Meil tuleb seega tänada kaasaegset  tehnoloogiat ja nüüd on tulemused käes.

Kontrollide tegemine  on liikmesriikide võimuses.

See avastati, kontrollides ühes Iirimaa 

supermarketis pisteliselt kõige  odavamaid hamburgereid,

sõltub suuresti liikmesriikide  finants- ja inimressurssidest.

Ärge unustage, et see on üks  juhtum miljonitest tehingutest,

Meil on 500 miljoni tarbijaga  ühtne turg.

Isegi algsed testid näitavad,  et see pettus on kahjustanud

väga väikest osa. Ent see on tõsine  tarbija usalduse kuritarvitamine.

See on pigem pettus, kui terviseküsimus.  – See on pettus.

Tundub, et selles lõid kaasa  kriminaalsed rühmitused.

See ju ei ole lihtsalt eksitus, eks?  – Seda on liiga vara öelda.

Märtsis saadavate tulemuste põhjal  saame teha järeldused selle kohta,

kas tegemist on tavalise  kuritegevuse või millegi enamaga.

Kas me hakkame nägema etiketil  töödeldud toidu koostisosi?

Mis puudutab loomaliike,  siis koostisosad on juba olemas.

Küsimus on selles,  kas lisada märge päritolu kohta?

Mitte üksnes värske veiseliha puhul –  seda juba nõutakse –,

vaid kas me peaksime teadma ka  hakkliha päritolu, kui seda

kasutatakse töödeldud toidus.  Selle kohta on olemas mõjuhinnang.

Tuleb nentida, et see ei ole üldse  seotud selle vahejuhtumiga.

See vahejuhtum oleks juhtunud ka siis,  kui meil oleks eeskirjad päritolu kohta.

et peaksime kasutama seda võimalust  hüppelauana, et kehtestada

läbipaistvuse huvides rohkem  märgistamiseeskirju. Me kaalume seda.

Kuidas Te taastate koos komisjoniga  usalduse? See on 

kannatada saanud.  – Asi ei ole toidu ohutuses.

Oluline on mitte tekitada paanikat,  kui selleks puudub vajadus.

Teiseks, kontrollide tulemused  avaldatakse nii ruttu kui võimalik.

Väidan, et on kasutu korraldada  kontrolle, neid kaasrahastada

ja siis tulemused peita. Need  peavad olema avalikud ja läbipaistvad,

et kahandada hirmu,  et see on levinud kõikjal.

Tundub, et tegemist on väikese osaga,  ent rikkumine on siiski tõsine.

Lõpetuseks, on see osaliselt  tingitud sellest, et tarbijad

soovivad kulutada praegu  toidule märksa väiksema osa

Tootjad otsivad liha saamiseks  odavaimad allikad ja ...

Ei, leian et tegemist on pettusega,  pettuse teel tulu teenimisega.

Selle pettuse eesmärk  oli majanduslik kasu.

See on Euroopa Liidu seaduste rikkumine  ja siin ei loe ükski vabandus.