Kõik liikmesriigid on praegu rahahädas, seega on loomulik, et läbirääkimised Kreeka päästmise üle kujunesid keerulisteks. Euroopa Parlamendi majandus- ja rahanduskomisjoni britist juht lisab, et asjaolu, et kokkulepe viimaks saavutati, on julgustav mark ü

Intervjuu: MEP Sharon Bowles kriisi õppetundidest

https://api.multimedia.europarl.europa.eu/documents/20125/14862040/N003-0053-ET.srt

Sharon Bowles, olete   majanduskomisjoni esinaisena

kriisiajal ühe huvitavaima   europarlamendis tehtava

Selline tähelepanu   pole ehk alati meeldiv.

Tööd on palju,   sellest puudu ei tule.

Tegeleme nii finantsturgude,   makromajanduse ja euro asjadega

kui ka konkurentsipoliitika,   pankade tulemuste ja maksupoliitikaga

ning sellega, kuidas vaesed   raha tagavaradest kätte saaksid.

Võiks öelda, et kõik   4 osakonda töötavad hetkel kiirkäigul.

Oleme Kreeka võla   suhtes kriisiolukorras.

Kreeka pole ainuke selline riik.   Tegu võib olla jäämäe tipuga.

Kui minna ajaloos tagasi   euro kasutuselevõtu algusesse,

siis kasutas iga liikmesriik   väidetavalt teatud summat

või, kui soovite,   investeerimispanka, et asju korras hoida.

Oli olemas   kollektiivne poliitiline tahe, sest

euro kasutuselevõtt ja   selle süsteemi juurutamine oli olulisem.

Tol ajal kritiseeriti Eurostati,   et too ei kogunud täpset teavet,

Toetutakse liikmesriikide   valitsuste antud teabele.

Riigid peavad aga arvestust erinevalt -   mõned on üsna vanamoelised.

Jah. 2005. aastal taheti   Eurostatile rohkem auditeerimisvoli anda,

See on alati probleemiks,   kui üksmeel on nõutav.

Seejärel koostati   statistikavalla tegevusjuhend ja

pärast seda loodi statistilise   teabe haldamise nõukogu,

et rakendada   välisspetsialiste, statistika eksperte,

et kontrollida   selle tegevusjuhise järgimist.

Järgnes vastastikune eksperdihinnang,   kus Eurostat ja üks liikmesriik

kontrollisid teist liikmesriiki   ja nii järgemööda.

Olin selle süsteemi   loomisel raportööriks ja tol ajal

soovisin nii Eurostatile kui ka   vastastikusele eksperdihinnangule

rohkem õigusi,   et nõukogu statistika eksperdid

mu ettepanek ei leidnud   nõukogus üksmeelset toetust.

Saksamaa oli taas   vägagi esiplaanil -

Saksamaa eesistumisel   öeldi: „Ei, nii ei saa.“

Eurostati esindaja väitel on rohkesti   võlakirjadega võrdväärseid väärtpabereid

Kas on üldse võimalik kindel olla,   et need kõik leitakse?

Kellegi petturlikkuse puudumises   ei saa kunagi kindel olla.

Inimesed liiguvad ringi   ja kuuldusi on ikka.

Küsimus on, kas väärtpaberistamise   kõik aspektid on halvad?

Kui vaadata teisi valdkondi,   millest Euroopa väga huvitatud on,

näiteks ehitust ja uue energia   infrastruktuuri, on tegemist

mis sõltuvad   paratamatult väärtpaberistamisest,

Seega on bilansile jälge jätvaid   kapitaliprojekte, mille puhul pole

Ega veel teatud halva   väärpaberistamise pärast

seoses hüpoteekide   ja toksiliste varadega ja

sellise väärtpaberistamise   pärast, kus inimesed

polnud tegelikud kindlad,   kas asi on hea või halb,

Näiteks väidetakse, et teatud   Itaalia linnad saavad koheseid

finantse tuleviku parkla   kviitungite müügi eest,

kellelegi parkla müümise ja   selle eest raha saamise vahel?

Seda tehakse lihtsalt   varasid võõrandamata.

Ma pole kindel, kas see on pakett,   mida on tõepoolest rakendatud.

Midagi tehakse ära   edasiste rahavoogude baasil.

See võimaldab asju   kiiremini korda saata.

Kas arvate,   et Kreeka kriisist on õpitud?

Kas Eurotsooni riikide ja   IMFi pakutud abi lahendab

Aga kas oleme õppetunnid saanud?   Kas enam nii ei juhtu?

Ära iial ütle iial. Arvan,   et oleme õppetunnid kätte saanud.

Meil pole Kreekas mitte üksnes   kriisiga võimendatud suur võlg,

mistõttu oleme vähem   heldemad abikätt osutama.

Seega tuli meil läbirääkimisi   pidada väga keerulistes tingimustes,

Asjaolu, et läbi on räägitud   sellistes tingimustes,

näitab Euroopa ühtsusele ja   euro projektile pühendumise tugevust.

tuleb meile edasi   liikumisel vaid kasuks.

Erinevates riikides taastusplaanide   läbi surumise eest võideldes

ning oma fiskaalbaasi ja   majandusi taas üles ehitades

leian aga, et meil on teatav perekondlik   ühtsus, et neid takistusi ületada.