Vestleme ühe juhtiva rassismi vastu võitleva EP liikmega ja ühe teise EP liikmega, kes osales Kataris toimunud ÜRO kliimaläbirääkimistel.

7 päeva: ELil ei ole ikka veel varjupaigapoliitika teemalist kokkulepet, liiga väikesed edusammud Dohas.

https://api.multimedia.europarl.europa.eu/documents/20125/16176172/m004-0058-etx.srt

Tere tulemast tänasesse üsna erilisse  saatesse „7 päeva Euroopas”.

Oleme oma tavapärasest keskkonnast  väljas, ent siiski EPs.

Meil oli siin EKP president Mario Draghi,  kes rääkis majanduskomisjonile, et näeb

märke sellest, et järgmise aasta  teises pooles on võimalik tõus,

väike taaselavnemine – nii et  vahelduseks ka häid uudiseid.

EP ei suutnud leppida komisjoni  ja liikmesriikide valitsustega kokku

varjupaigapoliitikas.  Räägime sellest hetke pärast.

Nüüd on alustanud institutsioonid  kolmepoolseid läbirääkimisi,

et leida midagi, mis  aitaks hooajatöötajaid, inimesi,

kes tulevad Euroopasse tööle aiandusse,  põllumajandusse, turismindusse.

Minu tänane külaline on Briti sotsialist  Claude Moraes. Tere, tänan, et tulite.

Räägime kohe nendel teemadel,  ent esmalt meie jah-ei vahemäng,

kus ma esitan Teile rea küsimusi, millele  ootan Teilt vastust „jah” või „ei”.

Hästi. Läks lahti. Kas EL palub inimestel  majanduse elavdamise nimel

liiga palju vaeva näha?  – Võib-olla küll.

Kas jagate Mario Draghi  optimismi seoses saabuva aastaga?

Viimane tippkohtumine ei olnud eriti  edukas. Olete Te selle pärast mures?

Mis Te arvate, kas praegune olukord  Euroopas soodustab natsionalismi?

Kas populism on oht ja kas  selles tuleks süüdistada poliitikuid?

Neil on selles oma osa, jah.  – Hästi.

Kas EL peaks seoses paremäärmuslaste  esiletõusuga midagi ette võtma?

Kas nende esiletõusu puhul  saab midagi ette võtta?

et Euroopal puudus  varjupaigaküsimuses üksmeel.

Oleksime pidanud araabia kevadest  rohkem õppust võtma.

Kas Te muretsete, et esimene poliitiline  ohver oli kokkulepe Schengeni kohta?

Claude, meie jah-ei vahemängu  aeg sai otsa,

nii et suur tänu osalemast.  – Osalesin rõõmuga.

Hetke pärast vaatame, millised olid selle  nädala uudised, ent

esmalt, kas tohin küsida ...  Varjupaigateemaga on endiselt kehvasti.

Mis olid peamised takistused?  – Seoses varjupaigapoliitikaga, Jim ...

Meil on varjupaigapakett, milles on  juttu vaid koormuse jaotamisest.

See oli keerukas pakett, mis hõlmas  julgeolekuelemente, nt Eurodaci paketti,

ent ka teisi elemente,  menetlusi ja muud sellist.

Kõrvalseisjatele on seda väga  keeruline selgitada.

Ent see kõik kokku tähendab koormuse  jagamist liikmesriikide vahel

Probleemiks on olnud saada kõik  liikmesriigid selle paketiga nõustuma.

Claude, räägime sellest ja ka  teistest elementidest hetke pärast.

Ent esmalt vaadakem koos Caroline  Grassoga selle nädala uudiseid.

Esmaspäeval, 48 tundi pärast ELi  tippkohtumist vastati EPs küsimustele.

Möödunud reedel leppisid 27 riiki lõpuks  kokku ühtses pangandusjärelevalves.

Euroopa Keskpank saab endale suuremad  volitused ja kontrolliõiguse.

Siht on parandada kriiside ärahoidmist.

Ent euroala tulevik pole paigas, millele  juhtisid taas tähelepanu EP liikmed.

Probleem on selles, et euroala uue  juhtimise küsimus lükati edasi.

Esmaspäeval oli EPs ka  Euroopa Keskpanga

president Mario Draghi, et kohtuda EP  majanduskomisjoni liikmetega.

See oli võimalus arutada  uue pangandusjärelevalve mehhanismi

Kõigest hoolimata lõppes viimane  rahandusalane dialoog julgustaval toonil.

On oodata, et majanduse kitsaskohad  on alles ka järgmisel aastal,

ent aasta teises pooles hakkab  majandus vaikselt taastuma.

Esmaspäeval pandi Brüsselis parlamendi  fassaadile hiigelsuur neoonmärk.

See on kummardus Václav Havelile,  kes suri aasta eest.

Ta oli Tšehhoslovakkia  viimane president

ja pärast 1989. aasta sametrevolutsiooni,  Tšehhi Vabariigi esimene president.

Tema kui kommunistlike riikide  poliitiliste muutuste sümboli

tegevuse kulminatsiooniks oli 10 uue  liikmesriigi ühinemine Euroopa Liiduga.

Claude, mingem tagasi  varjupaigaküsimuse juurde.

Valijaskond ei suhtu üldjuhul  sisserändajatesse soosivalt.

Kelle süü see on? Kas meedia  või teatud määral poliitikute?

Sisserände- ja varjupaigateema  puudutab inimesi sügavuti.

„teiste” suhtes on olemas inimlik reaktsioon.  See on inimlik ajalooline reaktsioon.

Ent on olemas ka majanduslik reaktsioon.  Elame kokkuhoiu ajastul.

Seega inimesed teavad, et me vajame  neid – inimesi, kes tulevad siia, et teha

tööd, mida keegi teine teha ei taha ...  – Kas nad teavad seda piisavalt hästi?

Euroopa on üles ehitatud sisserändele.  – Jah, on küll.

Nähakse, kuidas sisserändajad teevad  tööd, mida paljud teha ei soovi.

Üha enam nähakse ka seda, kuidas nad  täidavad suuri oskusi nõudvaid ametikohti.

Ometi toimub omamoodi eitamine  ja seda me nimetame

vaenulikuks reaktsiooniks, mis on tingitud  sellest, et kardame teisi.

Aga just sellele me praegu tugineme,  sest meil on kokkuhoid.

seetõttu, et inimesed ei taha jagada  pirukat, mis neil on, teistega.

Seega võimendab kokkuhoid  seda reaktsiooni veelgi.

Seetõttu ... Näiteks tegelen hooaja-  töötajate direktiiviga, mille puhul peeti

sel nädalal kolmepoolseid läbirääkimisi,

ja oli näha, et nõukogu, liikmesriikide  reaktsioon sellele oli väga halb.

Põhjus ei ole selles, et me seda ei vaja.  Vajame hooajatöötajatele kaitset.

sest me vajame hooajatööd  ja inimesi, kes seda tööd teevad.