Hoolimata miljarditest, mis ECB on pankadesse süstinud, on VKEdel krediidi saamisega raskusi. EPTV uurib tagajärgi inimestele Belgias ja Itaalias.

Reporter: Võlakriisi surmav mõju

https://api.multimedia.europarl.europa.eu/documents/20125/16040513/m003-0209-etx_mf.srt

Vaatamata miljarditele, mille ECB  hiljuti pankadesse süstis,

on ELi ettevõtetel krediidi  saamisega raskusi.

EuroparlTV uuris asja  Belgias ja Itaalias −

riikides, kus paljud ettevõtete omanikud  on juba võtnud endalt elu

tulid nad kõikjalt Itaaliast  ja kohtusid Bolognas 4. mail.

Nad tulid toetama üht leske,  kelle murdsid lein ja mure.

Nad on kõik nende firmaomanike naised  või elukaaslased, kes tegid enesetapu

Tiziana oli abielus  Giuseppe Campanielloga −

käsitöölisega, kes pani end 28. märtsil  põlema Itaalia maksuameti ees,

kes oli nõudnud temalt tagasi  umbes 200 000 eurot.

Ta muutus nii meeleheitlikuks  ja hirmunuks,

et tema jaoks oli selgelt ainus välja-  pääsuvõimalus endalt elu võtta.

Alates 2012. aasta algusest on Itaalias  teinud enesetapu 32 firmaomanikku.

Nad on äärmiselt ettevaatlikud  laenude andmisel

Krediidikriis ei tähenda  lihtsalt väga kõrgeid laenukulusid.

pöörduda krediidiasutuste poole,  kellega nad varem tegelesid

likviidsuse puudumise pärast  eelkõige hilinenud maksete tõttu,

kuid VKEd on Itaalia majanduse selgroog.

Ernesto Rinaldi on villinud  mineraalvett 50 aastat.

Tema meelest pole VKEde  ellujäämine enam tagatud.

ent see pole veel laekunud  180 päeva pärast,

ECB süstis pangandussüsteemi 1000  miljardit eurot 1% intressiga.

Kas VKEd on näinud midagi sellest  rahast, mis nad ellu ärataks?

midagi sellest ei ole tulnud  väikeettevõtete lähedalegi.

Intesa Sanpaolo pangas  on inimestel teised seisukohad.

Eelis pole see, et ma saan ECBst  laenu 1% intressiga

ja annan selle teile nt treipingi ostmiseks.

Praegu ma annan laenu treipingi  jaoks 5%-ga,

mitte 7%-ga, nagu oleksin  küsinud detsembris.

Kuid kas ELi pankadesse  süstitud raha seisukohalt

Me läheme nüüd Brüsselisse ühe  rahvusvahelise panga kauplemiskorrusele.

See kõneisik arvab, et olukorda peaks  analüüsima juhtumipõhiselt.

Firmad eri riikides, eriti need,  kes on euroala äärealal,

maksavad samuti riskipreemiat, mis on  seotud nende riigi majandusliku olukorraga.

See Belgia majandusteadlane suhtub  pangandussüsteemi kriitiliselt.

Ta arvab, et pangad on  ettevõtteid ära kasutanud,

et korvata finantskriisi ajal  kantud kahjud.

milles nad tahavad vähendada  riske, mida nad võtavad,

kuid nad tahavad ka suurendada  oma krediidi kasumlikkust.

Ettevõtetele antava krediidi kasumi-  marginaalid on enam kui kahekordistunud

ja ilmselt on selle põhjus  lihtsalt konkurentsi vähenemine.

Dimitri Verboomen maksis  kõrget hinda.

Tema turundusettevõte  läks märtsis pankrotti

ja ta pidi koondama  peaaegu 50 inimest.

Talle ei antud ka pikaajalist  laenu 400 000 eurot.

Pangad küsisid talt tema ettevõttele  märkimisväärseid isiklikke tagatisi.

Tagatis vastavalt 100 000  või 200 000 eurole

on märkimisväärne summa, mis võib  inimesed rahalistesse raskustesse viia.

Kui asjad lõppevad halvasti, võib see  tekitada firmaomanikule raskusi

seoses nii tema pereelu kui ka tööeluga.

Dimitri kritiseerib pankasid ka  aeglase otsustamise pärast.

Ta kulutas 6 kuud  ja tema äri kannatas.

ECB kaalub nüüd uut pankadele  likviidsete vahendite andmise korda.