Itaalia ja Prantsusmaa nõuavad Schengeni lepingu muutmist. Eurooplased seavad 25 aastat pärast Tšernobõli plahvatust tuumaenergia tuleviku kahtluse alla.

Uudised: Schengeni reform? - Tšernobõli aastapäev

https://api.multimedia.europarl.europa.eu/documents/20125/15562949/N001-110426-ET-16.srt

Seoses massilise rändajate sissevooluga 

tahavad Prantsusmaa ja Itaalia  Schengeni alas piirikontrollid taastada.

25 aastat pärast Tšernobõli,  kaks kuud pärast Fukushimat

kahtlevad eurooplased  tuumaenergia tulevikus.

Kas Schengeni lepingud tuleks peatada  või uusi läbirääkimisi pidada?

Arvestades Põhja-Aafrika põgenike  sissevoolu Lampedusa saarele,

Itaalia peaminister Berlusconi ja  Prantsusmaa peaminister Sarkozy

kohtusid 26. aprillil Roomas,  et küsimust arutada.

Meie vastus peab sisaldama uut  Euroopa naabruspoliitikat,

keskendudes konkreetsetele  investeeringutele ja ka tulemustele.

Noored peavad jääma oma piirkonda ja  institutsioonidega koostööd tegema,

et võimaldada vabaduse, väärikuse,  turvalisuse ja eelkõige tööhõive

kui võõrandamatute väärtuste  tunnustamist.

Kui Rooma abipalved ELile  ebaõnnestusid,

andis ta 8000 rändajale  ajutised elamisload,

mis lubavad neil Schengeni  alas vabalt liikuda.

Enamik reisis rongiga Vertimigliasse,  et siirduda edasi Prantsusmaale.

Need, kes end ise ülal pidada ei suuda,  saadetakse piirilt tagasi.

ja tegevusetust näitavad üles  Euroopa institutsioonid,

kel lisaks kriisi ettenägemisele pidanuks

põgenikeküsimusele ka ühine  ELi lähenemisviis olema.

Schengeni konventsiooni peetakse tihti  suureks sammuks ELi lõimimisel.

Prantsusmaa ja Itaalia tahavad aga selle  läbivaatamist, et praegune kriis seljatada.

kui ELi ministrid seda  eeldatavasti arutavad.

on Tšernobõli tuumaplahvatus  inimestel ikka veel värskelt meeles.

Need tuumavastased aktivistid on  prefektuuri ees päevi nälginud,

et nõuda Prantsuse vanima, Fessenheimi  tuumaelektrijaama sulgemist

Rootsi Forsmarki jaamas  on esinenud tehnilisi rikkeid.

Reaktori tuuma sulamine oli 7 min  kaugusel. See oli 3 aasta eest.

Ukraina linn Tšernobõl  on 25 aastat hiljem

ikka väga radioaktiivne,  mahajäetud ala.

Ametlike arvandmete kohaselt  oli hukkunuid 4000.

Ukrainat külastanud EP liige Michèle  Rivasi arvab, et arv võib olla suurem.

Algul teatas Rahvusvaheline  Aatomienergia Agentuur 53 surnust.

Teised institutsioonid räägivad 100 000  kuni miljonist surnust tulevikus,

sest vähk võib avalduda  kuni 30 aastat hiljem.

Et võidelda kiirguse eraldumisega  Tšernobõli jaamast,

on Euroopa Komisjon investeerinud  580 mln eurot

ÜRO, Euroopa Liit, Punane Rist  ja kodanikuühiskond

aitavad elanikkonna tervisemõju  miinimumini viia,

tõstes teadlikkust ja teostades jälgimist.

Sel aastal peaksid saama teatavaks ELi  tuumajaamade stressitestide tulemused.

Neid oodatakse väga, arvestades  Tšernobõli katastroofi tagajärgi.

Nüüd, kus Kreeka võlg  läheneb 143%-le SKPst,

hoiatavad paljud riigi  pankrotistumisohu eest.

Kreeka majandusministri sõnul oleks  see riigi finantssüsteemile hävitav.

See võiks kahjustada  ülejäänud euroala.

IMFi, EKP ja ELi esindajaid oodatakse  mai alguses Ateenasse,

Saksamaa ja Austria avanevad  Poola, Tšehhi ja Ungari töötajaile.

Kartes sisserändajate voolu,  olid need ainsad ELi riigid,

kes viivitasid turu avamisega paljudele  Ida-Euroopa riikidele aastani 2011. 

Saksamaa prognoosib lähiajal aastas  100 000–140 000 sisenejat.

5. korda väljaantava  Euroopa tervishoiuauhinnaga,

mida korraldab Euroopa  tervisefoorum Gastein,

pärjatakse ELi tervishoiusüsteemide  parandamise algatusi.

Eriline tähelepanu on võitlusel  erinevustega tervishoiule juurdepääsus.

Avalduste esitamise tähtaeg on 6. juuni.  Võitja saab 10 000 eurot.