Stuudios on ajakirjanikud ja Belgia valitsuse esindaja, kes heidavad pilgu Euroopa 2010. aasta olulisematele sündmustele alates eurokriisist kuni aasta eurooplase tiitlini välja.

Meedianurk: Euroopa 2010. aasta uudiste ülevaade

https://api.multimedia.europarl.europa.eu/documents/20125/15363533/D003-0014-ET.srt

Tere tulemast vaatama selle  aasta viimast „Meedianurka”.

See on tavalisest erinev, sest vaatame  tagasi selle aasta Euroopa uudistele.

Minuga teeb stuudios reisi lähiminevikku  Caroline Grasso EuroparlTV-st.

Meil on kolm külalist – Olivier Chastel,  Euroopa asjade riigiminister.

Olivier Chastel on üks Belgia  Euroopa Liidu eesistumise liikmeid.

Belgia eesistumine lõpeb 31. detsembril.  Räägime täna sellest eesistumisest,

mis oli edukas vaatamata Belgias  pool aastat valitsenud kriisile.

Koos Olivier Chasteliga on stuudios  kaks Euroopa ajakirjanikku.

Daamid kõigepealt: Florence Autret  on Brüsseli korrespondent

Gül Sonumut on NTV-st,  Türgi juhtivast uudistekanalist.

Alustame esimese poolaasta  uudiste kokkuvõttega,

Jaanuaris 2010 toimus tulevaste  ELi volinike ärakuulamine.

Lõpuks tuli asendada Bulgaaria  kandidaat Rumiana Jeleva

ning vahetati  teiste volinike portfelle.

Barroso II komisjoni kiitis  EP heaks lõpuks 9. veebruaril.

2010. aasta mai keskpaik.  Pärast Kreeka hävingut veebruaris

ja sellele järgnenud kogu öö  kestnud kohtumist 10. mail,

asusid ELi rahandusministrid  ja IMF ühisraha päästma.

Loodi kolmeks aastaks  750 miljardi euro suurune abifond.

See oli algus, kuid seitse kuud hiljem  valitses finantsturgudel endiselt ärevus.

Elundivahetus on nüüd  ELis kiirem ja kvaliteetsem.

Juuli alguses võeti vastu organidoonorlust  käsitlevad uued õigusaktid,

mille eesmärk on parandada siirdatud  elundiga patsientide elu

ja võidelda samas  elundikaubanduse vastu ELis.

2010. aasta jaanuarist kuni juulini  pidi Kreeka ja euroala kriisi

Juulist kuni 31. detsembrini  on eesistujariik olnud Belgia.

euroga seotud kriis aasta  esimesel poolel

Esimene küsimus, minister. Kas me  olime tõesti katastroofile väga lähedal?

Leian, et see aitas kaasa  ELi ja selle institutsioonide

ja eriti rahandusministrite rolli  rohkem nähtavaks muutmisele.

Kuigi asjaomastes riikides  on täielik šokk meetmete suhtes,

ELi nähtavuse puudumist  saab lahendada ainult

kodanikele näidates, et EL teeb  nende heaks praktilisi asju.

Euro, pankade või teatavate  riikide majanduste päästmine

võib tunduda abstraktne,  kuid tegelikult see seda ei ole.

Meie kodanikud peavad mõistma, et  rahandusministrite ühiselt vastu võetud,

riigipeade poolt heakskiidetud  ja meie institutsioonide konsolideeritud

otsused loovad pildi,  mis on täiesti erinev

bürokraatlikust EList,  mida kujutavad ette kodanikud.

Florence, kas ministri  öeldu veenis teid?

Ma arvan, et järgmine test on  siseriiklikud valimised.

Meil on õnnestunud rahandusministritega  tõelist meeskonnatööd teha…

Turgude silmis jäi see  muidugi hiljaks.

Sümboolses mõttes on aga hämmastav,  et 9. mail 2010 – see tõesti rabas mind –

jõuti ajaloos enneolematule  kokkuleppele

See toimus 9. mai 1950. aasta  deklaratsiooni aastapäeval.

Selle täielik juhuslikkus  on irooniline,

Jah, rahandusministrite vaheline  keemia toimis,

kuid arvestades nüüd inimestelt  nõutavaid pingutusi

leian ma, et euro ja ELi  tõeline püsimajäämise test

toimub pärast järgmist  siseriiklike valimiste perioodi,

kui meile jäävad praeguste juhtidega  sarnast mängu mängivad inimesed.

Üks asi, mida me unustada ei  tohi, on Saksamaa käitumine.

on Saksamaad sunnitud  käituma Euroopa riigina.

ELi laienemine ja  poliitiline tugevdamine

on alati toonud kasu Saksamaale  ja teistele suurtele riikidele

ning väiksed riigid on pidanud  tegema pingutusi

häälte arvutamisel, seoses  kohtade arvuga parlamendis jne.

See oli esimene kord, kui Saksamaa  pidi pingutama ja see oli raske…

– Ja vaevaline.  – Raske ja vaevaline.

Teiseks oli näha institutsioonide  suutmatust tühikut täita.

Tahan mainida Jean Quatremerit,  Prantsusmaa ajalehe Libération

kelle dokumentaalfilmi „Haro sur l'Euro”  näidati 7. detsembril 2010.

Seal selgitatakse, mis on  kõrge riskitasemega hüpoteeklaenud,

Soovitan kõigil, kel need mõisted  segased, seda filmi vaadata.

Sellega lõpetame kriisiteema käsitluse.

Esimese poolaasta teemade  hulgas peame rääkima

Euroopa Komisjoni uuest koosseisust,  mis kriisi alguses ametisse asus.

Kas keegi soovib Barroso  komisjoni kommenteerida?

Ei… Üsna ausalt öeldes seati komisjon  vastamisi sellise lööklainega,

kus on kiusatus vaadata,  mis tegemata jäi.