Teise maailmasõja järgsetest sõjalistest konfliktidest Euroopa ohvriterohkeimateks peetud mitmeid konflikte hõlmanud Jugoslaavia Sotsialistliku Föderatiivse Vabariigi lagunemise lühiajalugu.

Ajalugu: Jugoslaavia sõjad

https://api.multimedia.europarl.europa.eu/documents/20125/15699323/V001-0015-ET.srt

25. juuni 1991. Suurt Jugoslaavia  föderatsiooni ei ole enam.

Sloveenia ja Horvaatia kuulutasid  välja iseseisvuse.

Möödas olid Tito päevad,  kes ütles:

"Jugoslaavial on kuus vabariiki,  viis rahvust, neli keelt,

kolm religiooni, kaks tähestikku  ja üks partei."

Kui Miloševići serbia rahvuslus  teiste üle domineerida tahtis,

Jelko Kacin oli Sloveenia teabeministrina  selle perioodi vahetuks tunnistajaks.

sloveenide sajandeid vanad  unistused oma riigist.

Meie president ütles välja  ajaloolise lause:

"Täna on unistused lubatud,  homme on teine päev."

ja püüdsid meie iseseisvust  takistada: algas sõda.

Sloveenia lõi selle  10 päevaga tagasi.

Horvaatia tee vabadusele  oli pikem ja verisem.

Sügis 1991: Vukovaris tapeti  12 000 horvaati,

sajad tuhanded saadeti  välja Serbia vägede poolt.

1992. aasta aprilli alguses jõudis  sõda Bosniasse ja Hertsegoviinasse.

Mandri teisel pool keskendus  Lääne-Euroopa Maastrichti lepingule,

Mõte oli luua ühine välis-  ja julgeolekupoliitika.

kas kaitsta Jugoslaavia ühtsust  või tunnustada iseseisvaid riike?

rahu kehtestamine naaberriikides  ei olnud ELi roll,

Alles 1992. aastal,  kui üle maailma levisid pildid

kinnipidamislaagritest ja tsiviilisikuid  tulistatavatest snaipritest,

Kohale saadeti ÜRO rahuvalvajad,  enamasti eurooplased.

Bosnia ja Hertsegoviina nägid pikimat  piiramist kaasaegse sõja ajaloos.

Kui riik kuulutas välja iseseisvuse,  mida tunnistas Lääs,

piiras Bosnia serblaste armee riigi  pealinna Sarajevot neli aastat –

alates 1992. aasta aprillist  kuni 1996. aasta veebruarini.

Maksti rasket lõivu: 10 000 surnud tsiiviil-  isikut ja ca 329 mürsutabamust päevas.

Minu sügavaim mulje pärineb  Sarajevo piiramise 1000. päevast.

Ma läksin läbi linna ja snaiprid  tulistasid ikka veel igal pool.

Olin Holiday Innis ja akende  ees ei olnud klaase,

"Me oleme Viini lähedal ja olukord on  nii erinev, ohtlik ja masendav."

November 1993:  veel üks selle sõja sümbol.

Horvaadi ja bosnia kogukondi  ühendava silla Mostaris

Juuli 1995: toimus Euroopa rängim  genotsiid pärast Teist maailmasõda.

6000–8000 bosnia meest ja poissi  tapeti Srebrenica piirkonnas,

mille ÜRO oli "ohutuks alaks" kuulutanud.

6 kuud hiljem lõpetas 21. novembril  sõlmitud Daytona leping

Nagu ajaloos võib juhtuda,  said need, kes sõja alustasid,

tuntuks kui rahusobitajad, sest nemad  kirjutasid alla rahulepingule.

Juhtus nii, et ühelt poolt  Milošević ja teiselt Tuđman,

kes Bosniat ja Hertsegoviinat lõhestada  tahtsid, allkirjastasid selle lepingu.

Aga Milošević ei õppinud sellest midagi.

1999. aastal oli Kosovos uue,  veelgi suurema genotsiidi oht

Jugoslaavia armee saatis Kosovost  välja ligi 800 000 albaanlast.

Pärast NATO vägede saabumist  12. juunil 1999

olukord pöördus ja Kosovost  põgenes 165 000 serblast.

15 aastat pärast seda, kui algasid konfliktid,  mis Balkanimaad verega üle valasid,

ühines Sloveenia,  kes iseseisvust taotledes

See on eesmärk, mille poole ka tema  endise Jugoslaavia naabrid püüdlevad.