Lubage mul nende tähtisikute seas, kes Euroopa integratsioonile oma jälje on jätnud, tutvustada teile Paul Henri Spaaki!

Heureka: Spaak 'Hr Euroopa'

https://api.multimedia.europarl.europa.eu/documents/20125/15646837/J003-0026-ET.srt

Teda kutsuti Hr Euroopaks, ent eelkõige  oli Paul Henri Spaak belglane.

Tema eesmärk oli luua Belgiale koht  suurte maailma jõudude seas.

Ta on üks kuulsatest ELi asutajatest koos  Robert Schumani ja Jean Monnet',

itaallase Alcide De Gasperi ja sakslase  German Konrad Adenaueriga.

1941. aastal oli  II maailmasõda haripunktis.

Sõja tõttu sai Belgia välisministrist  Paul Henri Spaakist

Natsi-Saksamaa tungis Belgiasse,  Madalmaadesse ja Luksemburgi.

Okupatsiooni ajal olid valitsused  paguluses Londonis,

kus Spaak kolme riigi  vahel sidemeid arendas.

oli luua rahandus-, majandus-  ja tollikoostöö.

Tema eesmärk oli Belgia kriisist välja tuua  ja ta suurte jõudude sekka upitada.

Benelux sündis 1944. aastal  enne sõja lõppu.

Belenelux: Belgia, Madalmaade  ja Luksemburgi vaheline liit.

Spaaki miniliit oli proovikiviks  tulevasele Euroopa Liidule.

1948. aastal moodustati esimene  Euroopa Liikumine.

1945. aastast lisandus rahuliikumisi  ja ühendatud Euroopa idee kasvas.

Sinna kuulusid need, kes unistasid  eurooplaste ühendamisest igaveseks. 

Nende hulgas olid tulevased ELi asutajad.

Paul Henri Spaak oli üks  varane president.

kuna, nagu te olete kuulnud,  on see päris seaduslik.

Esimeseks tulemuseks on see,  et mind pannakse vangi

ühenduse kuues riigis alati,  kui seda kasutada tahan.

Spaak ja Euroopa Liikumise toetajad  ootasid 40 aastat,

et vabalt ringi liikuda, ja 10 aastat  Euroopa Majandusühenduse –

Kuid süsi ja teras said piire ületada.

1951. aastal loodi ESTÜ –  Euroopa Söe- ja Teraseühendus.

ESTÜ moodustasid Prantsusmaa,  Saksamaa, Itaalia ja Benelux.

Kuus riiki kauplesid oma  söe- ja terasetoodanguga.

Et ESTÜ liikmeks saada,  pidid 6 riiki leppima kokku,

et annavad endast kõrgemal asuvale  organisatsioonile ära osa iseseisvusest.

Selles ühenduses õppisid  nad koostööd tegema.

Spaak kaitses veelgi tugevama  poliitilise Euroopa ideed

ja võitles Euroopa Kaitseühenduse  loomise eest.

See oli EKÜ! Läbikukkumine.  Oleme sellest juba Heurekas rääkinud.

Prantsusmaa lükkas kava 1954. aastal  tagasi. Spaaki veenmisest hoolimata

keeldus ta Saksamaaga  ühisarmeed loomast.

See oli löök poliitilise Euroopa kaitsjatele.

Kuid Spaak reageeris koos  teiste ELi asutajatega.

1955. aastal tahtsid  eurooplased tugevdada

1995. aastal tahtsid kuus  ESTÜ liikmesriiki

Euroopa ühisturu võimalikkuse  uurimiseks loodi komisjon.

Seda komisjoni juhtis  Paul Henri Spaak.

Ta veenis 6 liiget sõlmima  majandusliku kokkuleppe

ja 25. märtsil 1957 allkirjastasid  Prantsusmaa, Saksa FV,

Itaalia, Madalmaad,  Belgia ja Luksemburg

See leping tõi kaasa EMÜ –  Euroopa Majandusühenduse.

6 riiki kavatsesid kaotada tollitõkked  ja soodustada kaubandust ja majandust.

Eesmärgiks oli ehitada üles Euroopa,  mis suudab maailma mõjutada.

Nii sai Belgia peaministrist  Spaakist Härra Euroopa.

Ilma temata ei pruugiks  Euroopa Liitu olemas olla. 

Temast sai omakorda  Euroopa Nõukogu –

esimese üleeuroopalise  assamblee president,

ja NATO peasekretär kuni 1961. aastani.

Ta taandus poliitilisest elust 1968. aastal

Euroopa pealinna südames anti EP  hoone ühele tiivale tema auks tema nimi.