Oleksite te nõus kloonloomade järeltulijate liha sööma? Kloonimise erinevate aspektide – loomade heaolu, toiduohutus ja jälgitavus – uurimine.

Reporter: Loomade kloonimine

https://api.multimedia.europarl.europa.eu/documents/20125/19164509/M003-0124-ET.srt

Kas te oleksite nõus sööma  kloonloomade liha?

Ma ei tea, kas seda võib usaldada.  - Mina olen loomade kannatuste vastu.

Me ei tea sellest piisavalt.  Seega ma ei puudutakski seda.

10st eurooplasest 6 end kloon-  loomade liha süües mugavalt ei tunne.

EuroparlTV uurib toiduohutust,  loomade heaolu ja jälgitavust.

Marguerite paistab nagu  iga teine vasikas,

ent ometi on ta esimene selle lehma  kloon, kes klooniti 1998. aastal INRAs –

Prantsusmaa Riiklikus  Põllumajandusuuringute Instituudis.

Kloonimine on indiviidi  viljastamata reprodutseerimine.

Kloonimise põhieesmärk  põllumajanduslikus toiduainetetööstuses

on taastoota eliitloomi,  mis on geneetilisel alusel välja valitud,

et nad toodaksid märkimisväärsetes  kogustes piima

Kloonitakse, et saada  eliit-järglastesaajaid,

kes siis kloonimata loomadega  looduslikult paljuneksid.

Nende liha söömine ei tule kõne alla,  isegi kui neid on pea võimatu tuvastada.

Toodete kvaliteediga seoses  ei ole mingit erinevust.

FDA – USA Toidu- ja Ravimiamet –  teeb sama järelduse.

Euroopa Toiduohutusamet  on kommentaarides ettevaatlikum.

Amet ütleb, et miski ei viita sellele, et  kloontoode on tarbimiseks vähem ohutu.

Kui toitainetealasest aspektist piisab,  et USAs kloonimist jätkata,

siis eurooplastele teeb  muret eetiline tahk.

Me kohtusime ühe eetika töörühma  liikmega Euroopa Komisjonis.

See ei ole kahjulik.  Pole mõtet seda keelata

või öelda, et see tarbijaile probleeme  tekitab, sest see ei tekita.

Meie järeldus on,  et mingeid suuri eeliseid ei ole.

ent on olemas puudused,  nagu loomade heaolu

Eetiliselt on üks kavandatud lahendus  uue tehnoloogia parem kontrollimine

käitumisjuhendi, kloonloomade  heaolu austamise

ja ka rakke annetavate loomade  heaolu austamise kaudu.

Euroopas tegeldakse kloonimisega  vähem kui 10 laboris.

jälgides tiinuse ja sünnijärgset perioodi

ning loomade heaolu pikas perspektiivis.

Infrastruktuur loodi kohandatud  veterinaarteenistuse abil,

mis keskendub suuremale puuduliku  platsenta arenemise riskile tiinuse ajal.

Ultraheli ja keerukate  tomograafiatehnikate abil

Kui on kõrvalekaldeid,  mida me praegu ravida ei oska,

teeme keisrilõike ja katkestame tiinuse

Mis puudutab toodete jälgitavust  ja süstemaatilist märgistamist,

nagu on nõudnud EP,  et tagada tarbijate valikuvabadus,

Tegelikkuses on võimalik kloone  ja isegi nende järeltulijaid jälgida.

Teoorias on võimalik jälgida  2., 3. ja 4. põlvkonda,

kuid praktikas on see palju raskem.  Parem unustagem see.

Kuigi Euroopas on kloonloomade ja  nende järglastest pärit toit veel haruldane,

tuleks märkida, et 2,5% spermast  meie veiste paljundamiseks

kus mingeid kloonloomade  jälgitavusnõudeid ei ole.