Ajaloo rängim tuumaelektrijaama õnnetus muutis Euroopa ajaloo kurssi. EuroparlTV vaatab tagasi Tšernobõli katastroofile aprillis 1986.

Ajalugu: Tšernobõli tuumakatastroof

https://api.multimedia.europarl.europa.eu/documents/20125/15962955/v001-0020-et_mf.srt

TŠERNOBÕLI TUUMAKATASTROOF  26. APRILL 1986

Keset ööd, kohaliku aja järgi kell 1.23

toimuvad Ukraina Tšernobõli tuumajaama  4. reaktoris kaks plahvatust.

Kontrollitud sulgemiseksperiment  reaktoris on ebaõnnestunud.

Plahvatused on liigutanud paigalt  reaktori 1000 tonni kaaluva katte.

Kuna rajatises puudub raudbetoonkoorik,  paljastub reaktori tuum.

ja paiskab atmosfääri tonnide kaupa  väga radioaktiivset materjali.

Õnnetuse põhjuseks võib  olla inimlikest eksituste,

ebapiisava halduse ja RBMK reaktoritüübi  konstruktsioonipuuduste ahel.

Meie pidasime seda kommunistliku  süsteemi läbikukkumiseks.

Kõik teadsid, et nõukogude elektrijaamad  ja seadmed üldiselt

olid väga viletsas seisukorras,  kaasa arvatud tuumajaamad.

See oli ka kommunistliku režiimi  lõpu tõestus, märk.

Nad ei saanud majanduse, tuumaelektri-  jaamade, millegi juhtimisega hakkama.

et ka Saksamaa tuumajaamades  esines raskeid õnnetusi.

Mõelge suurtele avariidele Biblise jaamas,  kus halvim peaaegu juhtuski.

Ja enne seda oli 1978. aastal Harrisburg.

Seega ei saanud öelda:  "See võib juhtuda vaid Venemaal."

Fukushima tegi sellele müüdile  tõeliselt lõpu.

Jaama juures on radiatsioon nii tugev,  et mõned töötajad surevad minutitega.

Tuhanded likvideerijad puutuvad  kokku kiirgusannustega,

Nõukogude Liit saatis inimesi  Tšernobõli tuld kustutama,

ilma et oleks võetud mingeid  ettevaatusabinõusid.

Naaberlinn Pripjat evakueeritakse  alles 36 tundi pärast õnnetust.

Elanikud ei teadnud, millise surmava  kiirgusannusega nad kokku puutusid.

Järgnevatel nädalatel triivib radioaktiivne  pilv üle suurest osast Euroopast.

Isegi 2000 km kaugusel Türgis  tõuseb kilpnäärmevähi juhtude arv.

Ala 30 kilomeetri raadiuses ümber  jaama kuulutatakse keelatud alaks

ning jääb paljude tulevaste  põlvede vältel inimtühjaks.

Katastroof ja selle pikaajalised tagajärjed

Kogu Euroopas pööras katastroof  avaliku arvamuse tuumaenergia vastu

ja tugevdas rohelisi kui poliitilist jõudu.

Tšernobõl oli mulle oluline,  sest pani mind mõistma,

et kõik sõltub energiatööstusest  ja tuumaenergiast.

Ma mäletan hästi,  kui oluline oli see mõju,

edendades minu osalemist  keskkonnaliikumises.

26 aastat pärast Tšernobõli töötab  Euroopas 196 tuumareaktorit.

11 reaktorit − kõik Venemaal −  on sama tüüpi, nagu Tšernobõli 4. reaktor.