Veerandsada aastat pärast maailma kõige kohutavamat tuumakatastroofi küsivad mõned, kas sellest on õppust võetud.

Tšernobõl, 25 aastat hiljem

https://api.multimedia.europarl.europa.eu/documents/20125/15562302/N001-110426-001-ET.srt

on Tšernobõli tuumaplahvatus  inimestel ikka värskelt meeles.

Need tuumavastased aktivistid on  prefektuuri ees päevi nälginud,

et nõuda Prantsuse vanima, Fessenheimi  tuumaelektrijaama sulgemist

Rootsi Forsmarki jaamas  on esinenud tehnilisi rikkeid.

Reaktori tuuma sulamine oli 7 min  kaugusel. See oli 3 aasta eest.

Ukraina linn Tšernobõl  on 25 aastat hiljem

ikka väga radioaktiivne,  mahajäetud ala.

Ametlike arvandmete kohaselt  oli hukkunuid 4000.

Ukrainat külastanud EP liige Michèle  Rivasi arvab, et arv võib olla suurem.

Algul teatas Rahvusvaheline  Aatomi- energia Agentuur 53 surnust.

Teised institutsioonid räägivad 100 000  kuni miljonist surnust tulevikus,

sest vähk võib avalduda  kuni 30 aastat hiljem.

Et võidelda kiirguse vabanemisega  Tšernobõli jaamast,

on Euroopa Komisjon investeerinud  580 mln eurot

ÜRO, Euroopa Liit, Punane Rist  ja kodanikuühiskond

aitavad elanikkonna tervisemõju  miinimumini viia,

tõstes teadlikkust ja teostades jälgimist.

Sel aastal peaksid saama teatavaks ELi  tuumajaamade stressitestide tulemused.

Neid oodatakse väga, arvestades  Tšernobõli katastroofi tagajärgi.