Sellal kui Euroopa liidrid kohtuvad president Putiniga, et Ukrainas rahu saavutada, selgitab Parlamendi Ukraina ekspert, mis viisidel valmistub EL Kiievit toetama.

Ukraina kriis: Euroopa lahendused

https://api.multimedia.europarl.europa.eu/documents/20125/11966571/n004-0018-et.srt

See kriis algas möödunud  aasta aprillis,

kui Venemaa rikkus Ukraina  territoriaalset terviklikkust.

Hoolimata sanktsioonidest pole  Venemaa silmagi pilgutanud.

Üle miljoni ukrainlase on  ümber asustatud

ja Venemaa toetusega ülestõusnud  tahavad anastada veel Ida-Ukraina osi.

Maailma liidrid otsivad  meeleheitlikult lahendust.

Rääkisime EL-Ukraina parlamendi-  delegatsiooni juhi Andrej Plenkovićiga.

Hr Plenković tänan, et nõustusite andma  EuroparlTVle intervjuud Ukraina kohta.

Näeme selgelt, et olukord Ukrainas  halveneb, on poliitilises ummikus.

Esimene küsimus  tuleb Philippe Grasset’lt.

Ta esitab küsimuse  saidilt Dedefensa.org.

Eelmisel nädalal avaldas  president Obama tähtsa

info USA aktiivsest rollist selles,  mis paistab nagu riigipööre

Kas te ei arva, et see info peaks  julgustama meid üle vaatama

ELi poliitikat pidada Venemaad  üksi vastutavaks kriisi eest Ukrainas?

Hr Plenković, kas arvate, et  hr Grasset’l on õigus?

Ei. See pole EL, kes  annekteeris Krimmi.

See pole EL, kes aitab separatiste  Ida-Ukraina vallutamisel Donbassis.

See pole EL, kes  destabiliseerib Ukrainat.

Vastupidi, ELil on siht, et Ukraina  oleks vaba, demokraatlik, stabiilne

ja territoriaalselt täiesti ühtne  riik õigusega oma tee valida.

Ja seda suunda on kaks korda  kinnitatud läbi valimiste

Aga kas on mingi põhjendus,  et USA viskas esimese kivi?

Ei, ma ei usu. Ma arvan, et  Euromaidan oli alt-üles protsess

ja fakt, et endine president  Janukovõtš keeldus Vilniuses

allkirjastamast juba kooskõlastatud  liitumislepingut, oli tohutu pööre

ja põhjustas enamikus  ukrainlastes meeleheite.

Me nägime USA presidenti  ja Angela Merkelit

paistvat olevat eri meelt  eeloleva suhtes.

Iga riik saab ise otsustada,  kas anda relvi Ukrainale.

EL tahab muidugi  poliitilist lahendust.

Meie huvides ei ole edasine  ebastabiilsus meie piiridel,

aga samal ajal pole see  ka Venemaa huvides.

Järelikult me jätkame poliitikat  tuua Ukraina lähemale ELile,

Hr Plenković, veel üks  küsimus Aleksei Puškovilt.

Selle kommentaari saime  eile intervjuust. Kuulake.

Venemaa väidab, et Donbass  peab olema Ukraina osa.

Seal elab 7 miljonit inimest. Me ei  saa üle nende peade lihtsalt otsustada.

Me peame leidma lahenduse,  mis neile sobib.

pole see, mille suhtes Venemaa  oma seisukohta muudab.

Väga kena, et hr Puškov, kes  rääkis välisasjade komisjonis,

selgelt kinnitab, et Donbass  on Ukraina osa.

Me oleme korduvalt öelnud, et  territoriaalne terviklikkus on tähtis.

Niisiis on viise vähemuse  õiguste rahuldamiseks.

osavõtt kohalikust, regionaalsest  valitsusest. Isegi amnestiaseadus.

Ma tulen Horvaatiast,  kus meil oli sarnane olukord,

Ka nemad manipuleerisid  Horvaatia vähemusega,

aga me leidsime viise tagada  vähemuste õigused.

Aga see ei tähenda, et Ukraina  eesmärk peaks olema föderaliseerumine.

Vastupidi, tähtis on  territoriaalne terviklikkus.

Mis puudutab Krimmi, siis  tahaksin hr Puškovile öelda:

kuidas Venemaa suhtub praegu  rahvusvahelisse õigusesse?

Me teame, et referendum  oli fabritseeritud,

reaalset arutelu polnud, ega ka  võimalust avaldada arvamust.

Vastupidi rahvusvahelisele õigusele  on ebaseaduslik Krimmi annekteerimine

kindlasti löök maailmakorra  põhiväärtustele,

See on täiesti vastuvõetamatu  Euroopa Liidule ja USAle.

Me töötame nüüd järgmise  sammu ettevalmistamiseks

Täna on võimatu selles  protsessis üksi olla,

Mis sorti toetust – humanitaar-,  majanduslikku, ekspert-, vahest

sõjalist toetust - võib sel aastal  oodata ELi poolt?

Viimasel kahel aastal on paigutatud  Ukrainasse üle 11 miljardi euro.

Seal on kõrgetasemeliste  ametnike tugigrupp,

kes matkib Ukraina ministeeriume,  aidates neid igapäevaselt.

On juba uus osak 1,8 miljardit  makrorahanduslikuks abiks.

Aitame partnereid end sõjaolukorras  rahanduslikult majandada.

Nüüd on meil viimane küsimus  humanitaaraspekti kohta,

Konflikti algusest peale on  surma saanud vähemalt 59 last.

UNICEF hindab, et 1,7 miljonit  last vajab abi.

Mida plaanib EL teha  laste abistamiseks,

Kõik inimesed Ukrainas kannatavad,  eriti sõjapiirkondades,

ja sõja tagajärjed lastele  on kõige tõsisemad,

sest need on armid, mis  jäävad kogu eluks.

Me osaleme rahaliselt paljude  valitsuste ja valitsusväliste

rahvusvaheliste organisatsioonide  jõupingutustes.

Neid tuleb vähemalt  ümbritseda soojusega

Hr Plenković, tänan meiega liitumast.  -Tänan teid.