Kliima teemal läbirääkijad kohtusid Bonnis, et tegeleda Kopenhaagenist jäänud segadusega. Meie kohtusime saadikutega, et kõneleda taastuvenergiast ja kliimamuutusest. Prantsuse saadik Grossetête on stuudios, rääkimas Euroopa rohelistest eesmärkidest. Eriv

Uudised: Roheline energia – Erivajadustega reisijate õigused – MEP Grossetête kliimamuutusest

https://api.multimedia.europarl.europa.eu/documents/20125/14888258/N001-100601-ET.srt

Tänases saates: taasalanud kõnelused   kliimasoojenemise peatamise üle,

kokkuleppele jõudmine on aga keeruline.

Rohkem õigusi Euroopa   bussi-, laeva- ja rongireisijaile.

Saadikud arutavad   erivajadustega reisijate õigusi.

Parlament kuuleb mõlema   osapoole tugevaid argumente.

Tere vaatama   seekordseid EuroparlTV uudiseid.

on läbirääkijad kogunenud Bonni,   et üritada killud kokku panna.

Selle ülevaate   valmistas ette Andreas Rogal.

Kui Connie Hedegaardist, Kopenhaageni   kohtumise pealäbirääkijast,

sai kliimameetmete volinik,   suurendas see lootusrikkust.

Enne kõnelusi Bonnis soovitas ta   seada ambitsioonikamaid eesmärke

CO2 heitkoguste vähendamiseks,   kuid rõhutas selle kiireloomulisust,

pärast Prantsusmaa ja   Saksamaa surveavaldusi, vähem.

Mõned piirkonnad Saksamaal saavad   praeguse majanduskriisiga paremini

hakkama tänu oma   tuuleenergia tootmisele.

mis annab piirkonnale   juurde üle 1000 töökoha.

Tuuleturbiinide ja päikeseenergia   turg Euroopas on jätkuvalt tugev.

See on sektor, kus Euroopa on jätkuvalt   juhtrollis võrreldes oma konkurentide -

Siiski ei saa seda liidri rolli   enesestmõistetavaks pidada.

Tagasiside, mitte ainult   taastuvenergia sektori juhtidelt,

ütleb, et investorite jaoks on   tingimused USAs ja Hiinas soodsamad.

Asi on juhtimises ja töökohtade loomises.

Taastuvenergia eest seisjad tahavad, et   EL vähendaks CO2 koguseid kohe 30%,

rasketööstuse juhid on aga sellele vastu   ja hoiatavad, et see ohustab töökohti.

ELi juhid otsustavad 2020   kliimameetmete strateegia üle

Jätkame kliimamuutuse teemal   tänase külalisega.

Françoise Grossetête on Prantsusmaa   saadik ERP fraktsioonis,

ta kuulub keskkonnakomisjoni.   Temaga vestles Christophe Garache.

Oleme kahe kliimakonverentsi,   Kopenhaageni ja Cancuni, vahel

ning tundub, et liikmesriigid on   pannud oma peamise eesmärgi

kasvuhoonegaaside heitkoguste   vähendamisel ootele.

Tundub, et eesmärgiks jääb vähendada   heitkoguseid 20% võrra aastaks 2020.

See ei tähenda,   et tahaksime oma ambitsioone ohjeldada.

Kliimamuutusega võitlemine   jääb ikka Euroopa Liidu eesmärgiks.

Peame aga siiski silmitsi seisma   läbikukkumisega Kopenhaagenis.

Me ei suutnud oma partneritega   kokkuleppele jõuda.

Oleme võtnud endale kohustusi, mis on   kindlad ja juba siduvad.

Prantsuse eesistumisajal hääletatud   energia- ja kliimapaketiga

kohustusime vähendama   kasvuhoonegaaside heiteid 20% võrra.

Hoidkem sellest kohustusest kinni,   tagades sellest kinni pidamise,

ja siis näeme,   mis hiljem toimuma hakkab.

Kui EL otsustab C02 koguseid   vähendada 2020. a 30% võrra 20 asemel,

kas toetate siis   kohandusmehhanismi rakendamist

imporditud toodetele,   mis ei vasta ELi keskkonnanõuetele?

Kas selle rakendamine   ei oleks liiga keeruline?

Ma pean sellist mehhanismi ülioluliseks,

kui EL tahab kliimamuutusega   võitlemisel rohkem ära teha.

Peame innustama meie partnereid,   kaasaarvatud ettevõtteid,

Süsinikumaks piiridel on üks arutlusel   olnud võimalikest meetmetest.

Seda arutati energia- ja kliimapaketi   hääletusel detsembris 2008

puhuks kui Kopenhaageni konverents   ebaõnnestub, nagu juhtuski.

Seega peaksime süsinikuarvestamise   mehhanismi kindlasti kaaluma.

on kliimameetmete voliniku   pr Hedegaardi ettepanekul

avanud võimaluse arvestada   süsinikukogusega ELi piiridel.

Nüüd peavad asjaga   nõustuma veel ka ELi liidrid.

räägiti palju lennureisijate õigustest.

Nüüd tahavad saadikud anda sarnased   õigused ka bussi- ja laevareisijaile.

Nagu selgub   Arnaud Demolderi reportaažist,

on erilise tähelepanu all   erivajadustega reisijate õigused.

Maa peal, merel või õhus - reisijail   peaks olema ühesugused õigused,

kuidas on aga erivajadustega reisijatega?

Erivajadustega poiss Rootsis   jäeti 5 tunniks bussi maha,

sest bussijuht läks teda   märkamata vaheajale.

Erivajadustega inimeste ühingute   sõnul saaks koolitustega

selliseid olukordi vältida,   ning see ei oleks kuigi kulukas.

Rääkides koolitustest   erivajaduste mõistmiseks,

kuid juba praegu on kohustus   töötajaid vastava infoga varustada.

Mõned operaatorid peavad seda   aga rahaliselt liiga koormavaks,

Võib juhtuda,   et väiksemad operaatorid otsustavad

neid teenuseid mitte pakkuda,   sest nad ei suuda nõuetele vastata.

Parlamendis vaieldi kättesaadavuse   ja kulude olulisuse üle,

mõnede MEPide arvates on liig nõuda   väikelaevadelt erivajadustega arvestamist.

Probleem nende laevade kohandamisel   väga väikese arvu reisijate vajadustega

on selles, et omanikud ei saa   seda endale lubada.

Enamus saadikutest ei näe neis reeglites   ettevõtjate jaoks ummikseisu,

sest nad saavad kohandamisega kasu   reisijate arvu suurenemisest.

See ei puuduta mitte   ainult puuetega reisijaid,

vaid ka raskete kohvritega turismigruppe,

neid, kes on endale ehk   sportides viga teinud.

Reisijate õiguste tagamine   ei lähe ELis hõlpsalt.

Hääletus toimub juulikuisel täiskogul,