Selell nädalal: Valimisteöö tühtsündmused, uute EP saadikute esimesed sammud, võitlus Parlamendis presidendikoha pärast.

Valimsitulemused

https://api.multimedia.europarl.europa.eu/documents/20125/14529149/G002-90601-ET.srt

Teretulemast Uudiseid vaatama.   Sellel nädalal: valimisteöö tähthetked.

Parlament muutus   tohutu suureks teleriks.

Uute EP saadikute esimesed sammud:   registreerimine, pildistamine,

ringkäik hoones ja peatne   raske töökava.

Viimaks: algab võitlus   presidendikohale-

kellest saab järgmine   Parlamendi president?

Milliseist rahvusest?   Millisest fraktsioonist?

Mitmed kandidaadid on teatanud,   et kandideerivad presidendi kohale.

3 tundi otse- eetrit 22 ametlikus keeles.

Kell 19.00 teatas EuroparlTV   Euroopa valimiste tulemused.

Poliitikud saalisid koridoris   terve õhtu vältel.

Otseühendused tehti   peamistest Euroopa pealinnadest.

Tudengid kutsuti saatesse, noor saatejuht   sellest kanalist oli kohal samuti,

nagu ka koomiksijoonistaja,   kes pidi õhustikku tabama.

Esimene oletatav tulemus, tuli kl 21:   valimisaktiivsus oli madal.

See on ajaloo madalaim valimisaktiivsus.   Noored eurooplased olid pettunud.

Ma arvan, et elame praegu just   väga raskel ajal.

Noored peavad ületama väga   laia lõhe enne, kui nad tõesti

mõistavad nii tundlikku, rasket   ja komplitseeritud asja,

Kell 23.00 võisite näha,   milline näeb välja uus Parlament.

Rohelised ja euroskeptikud   kõikidelt äärtelt tegid selle ära.

Keskööl tulid esimesed kokkuvõtted   Milaanost, Dublinist, Varssavist, Berliinist.

Praegu on Itaalia valimistulemustest   liiga vara rääkida.

Mida saate meile   juba tulemusest rääkida?

Siin Dublini valijate seas on loetakse   Roheliste hääli täiesti üle.

Esmaspäevaste ajalehtede   pealkirjad saabusid kell 1 hommikul.

Mõned väitsid, et kodanikud   on väsinud EP-st.

Samas on selle roll palju olulisem,   kui minevikus

ja ta mängib igapäevaelus   järjest suuremat rolli.

See võttis pisut enam aega, et leida   noori, kes on valinud enam, kui kord.

2004. aastal valis vaid üks kümnest   18- 24. aastasest inimesest.

Tere, kas teie olete inimene, kellega   peaksin registreerimisel kohtuma?

Kui ma ütlen registreerima,   siis- olen uus EP saadik.

On mõned formaalsused,   mille pean korda ajama.

Te olete esimene.   - Kõige esimene? Uskumatu!

Uus EP saadik, kes tuleb   Euroopa Parlamenti.

isabelle Durant on esimene EP liige,   kes tuleb administratsiooni registreerima.

Tema erakonna nimekiri esitas tema   esimesena 7. juuni valimistel.

Talle oli istungisaalis koht   pea- aegu garanteeritud.

Ikkagi on ta mingil määral   elevil oma kohustuste osas.

See on tõsi.   See on küllaltki muljetavaldav.

Kosmopoliitne ja rahvusvaheline   pool on muutunud riigi parlamentidest,

mis on ühe- või kahekeelsed   ja keskenduvad väikestele riigi teemadele.

ja peab harjuma   suurema töökeskkonnaga,

Ma ei alusta tühalt kohalt,   aga mul on palju õppida.

Olen selle üle õnnelik,   see on poliitika puhul tore,

teadmiste ja kogemuste   spektri avardamine.

Iga EP liige kuulub töögruppi,   mida nimetatakse parlamendikomisjoniks.

Kui Isabelle Durant võiks valida, siis   läheks ta Transpordikomisjoni.

See on väga oluline   võitluses kliimamuutustega.

Järgmine sündmus tema jaoks   on Strasbourgi esimene sessioon.

Kõik 736 uut EP liiget kohtuvad   istungisaalis esmakordselt.

Nad osalevad seal, hääletavad ja   debateerivad Euroopa kodanike

Ta valvab Euroopa Parlamendi,   selle reeglite ja funktsioneerimise järele.

selle institutsioonide ja 27 liikmesriigi ees.

Ta on Euroopa kodanike hääl   üle kogu maailma.

Enam, kui 30 aasta jooksul   on Parlamendi võim kasvanud.

Selle tulemusel on presidendi roll   aina enam ja enam tähtis.

Minevikus oleme näinud väga tõhusaid,   mõjukaid ja nähtavaid presidente. 

Seega oleneb siinkohal palju sellest,   kes see president on.

Hetkel on president sakslane,   aga peale valimisi

Hans- Gert Pöttering vahetatakse välja.

Kes saab olema järgmiseks   viieks aastaks tema mantlipärija?

erinevatest poliitilistest perekondadestja   erinevatest rahvustest.

Iga poliitiline grupp esitab   oma kandidaadi.

Tavaks on saanud, et kaks suurimat   fraktsiooni lepivad kokku presidentuuri

jagamises, nad võtavad kumbki koha   üksteist väljavahetades 2,5-ks aastaks.

Aga sellel korral võidakse leida   teistsugune kokkulepe.

Suured grupid võivad liitu üksteise   asemel astuda väiksematega. 

See laseks presidendiks saada   väiksematel fraktsioonidel.

Võitlus presidendikoha pärast   on alles algamas.

Parlamendi president määratakse   736 EP saadiku poolt

hääletuse jooksul,   mis leiab aset 14. juulil.