Belgia EP saadik Saïd El Khadraoui selgitab noortele, miks on hääletamine oluline ja kuidas saaks tõsta noorte inimeste teadlikkust Euroopa valimiste osas.

Räägime Euroopast: Miks hääletada?

https://api.multimedia.europarl.europa.eu/documents/20125/14857965/G006-90601-S-ET.srt

ma olen veidi üle 5 aasta   olnud sotsialistide fraktsiooni EP saadik.

Tööd poliitikas alustasin   ma väga noorelt.

Tõeline küsimus on see, millised   peaksid olema EL-i valimised.

Nii ehk arutaksime   mõnda neist probleemidest?

Kas meie ühiskond on noortele   poliitikutele avatud?

Kas teil oli raske nii kiiresti siia jõuda?

Ma arvan, et kõik karjäärid on erinevad.

Tegu on töö ja õnnelike juhuste seguga.

Alustasin kohalikul tasemel, kuid rahvus-   vaheline poliitika on mind alati huvitanud.

See on tegelikult ka põjus, miks   ma üldse poliitikasse läksin.

Ma vaatasin iga päev uudiseid,   lugesin ajalehti jne.

Nii et rahvusvaheline poliitika   hakkas mind huvitama.

Muidugi tuleb kõvasti tööd teha,   ma olen 34-aastane, see tähendab noor.

EP-sse on järjest raskem   valitud saada.

Milline on Belgia ajakirjanduse   suhtumine EP-sse?

Mina tulin Suurbritanniast, kus meie   kampaaniabuss külastab 28 linna,

ning nädala aja jooksul ei näinud ma   ainsatki suurt artiklit EP valimistest.

Siis oli veel üks artikkel neist   absurdsetest kandidaatidest

ja Brüsselist Strasbourgi suunduvate EP   saadikute "karnevalirongkäigust".

Ajakirjandus ei keskendu eriti   Euroopa valimistele.

ma arvan, et kõik on nõus, et   see muutub üha tähtsamaks.

Kuid samas ütleb ajakirjandus, et   Parlament maksab palju raha.

Mulle jäi mulje, et Euroopa poliitikat   ei kajastata meedias.

Kui inimesed kuuleksid iga päev   seitsmestes uudistes midagi EL-i kohta,

olgu siis Komisjoni või Parlamendi kohta,   siis tõenäoliselt nad hääletaksid.

Kas te siis arvate, et on võimalik veenda   TV-d rohkem EL-i teemasid kajastama?

Me ei saa meediat sundida   EL-ist rääkima.

et umbes 70% riiklikust seadusandlusest   pärineb EL-ist,

Seda küsimust peab meedia käsitlema   koos EL-i institutsioonidega.

Vahest on asi selles, et neil ei   ole piisavalt ajakirjanikke.

Euroopa tegutseb kõigil aladel ja ühe   inimese jaoks on selle käsitlemine raske.

Te ütlete, et Euroopat kajastab   vähem inimesi,

Inimesi lihtsalt huvitab rohkem see,   mis nende piirkonnas toimub.

Kuid küsimus pole selles; Euroopa tegeleb   väga konkreetsete küsimustega,

mis mõjutavad meie igapäevaelu,   kuid inimesed ei tea sellest.

See ei ole hea, me peame üldse rohkem   mõtlema, kuidas asja õigesti teha.

Üks võimalus on Euroopa politiseerimine   ja isikustamine.

Meil on Euroopasse vaja   teada-tuntud isikuid,

mitte aga kaugeid ja tundmatuid inimesi,   kes räägivad võõrkeeles,

Nii et Euroopa tuleb isiklikumaks muuta?   - Just, otsesemaks.

Me peame asju selgitama   ja paremini seletama,

See on EP saadikute, poliitiliste parteide   ning Euroopa pol. gruppide ülesanne.

Mul on küsimus teie Euroopa Parlamendi   valimiskampaania kohta.

Me püüame julgustada   noori hääletama,

ning ma tahtsin teada, kas teie või teie   erakond ka noori oma sihtgrupiks peab,

Belgias pole see probleem   niivõrd põletav,

kuna meil on hääletamine kohustuslik,   nii et nad kõik peavad hääletama.

Kuid nad võivad valida,   millise partei poolt hääletada?

uusi võimalusi, nagu Twitter ja Facebook   ja veebilehed jne,

Koolides ja ülikoolides peetakse   palju arutelusid,

kus me võime asju arutada ja   seletada, mille eest seisame.

Peale selle on noortega suhtlemine   meie pidev ülesanne,

Mis te arvate, millised on   Euroopa kodanike peamised mured

mis on asjad, mida nad   tahaksid Euroopas muuta?

Ma arvan, et esmaseks prioriteediks   on töökohtade kindlustamine tulevikus.

Me peame aru saama, et kriisi mõju   on alahinnatud.

Eesolevatel kuudel   kaob veel enam töökohti

ja mingil hetkel peavad valitsused   otsustama, mida teha

maksulaekumise vähenemise ja kulutuste   suurenemise asjus.

Nad peavad ikkagi maksma   töötuabirahasid.

ja EKP ning teised Euroopa asutused   ütlevad, et kui me järgmise aasta lõpuks

midagi ette ei võta, siis kaotame   Euroopas 6-10 miljonit töökohta.

sellele, kuidas oma töökohti ja   kindlustunnet säilitada

Kuidas võiks teie arvates EL aidata   luua töökohti noortele,

Me teadsime juba enne kriisi, kui Komisjon   rääkis uutest oskustest ja töökohtadest,

et tööjõuturul on raskusi värskelt   lõpetanutega.

Paistab, et haridussüsteem   annab noortele oskusi,

See on juba praegu tohutu probleem   ja on seda ka tulevikus.

Euroopa esimeseks käiguks peaks olema   investeerimispoliitika loomine,

Ma arvan, et seda mitte ainult EL-i   tasemel, vaid kõigil tasemetel;