Mis muutub? Kas Kreeka lahkub euroalast? Kas kasv asendab "valvesõnana" kasinuse? Pärisime seda sakslaselt Werner Langenilt ja kreeklaselt Nikolaos Chountiselt.

Intervjuu: Pärast valimisi Prantsusmaal ja Kreekas

https://api.multimedia.europarl.europa.eu/documents/20125/15975636/n003-0185-et_mf.srt

Prantsuse ja Kreeka valijad  käisid 6. mail valimistel.

Sotsialist François Hollande hakkab  elama Élysée palees,

samas kui kahte Kreeka põhiparteid  tabas raske kaotus.

Kuidas muutub Euroopa  nende valimistulemuste valgusel?

Pärime sakslasest PPE liikmelt  Werner Langenilt

ja kreeklasest fraktsiooni GUE/NGL  liikmelt Nikolaos Chountiselt

nende järelduste kohta  seoses valimistega.

Prantsusmaa on euroala  suurim majandusjõud

ja peab reformid ellu viima.  Mingeid mööndusi ei tule.

Mul pole kahtlustki, et Prantsusmaa austab  kehtivaid kokkuleppeid ja aluslepinguid.

Loomulikult on kreeklastel õigus  hääletada äärmusparteide poolt,

Kuid see sandistab poliitilist juhtimist.  See on olnud nii aastakümneid.

Poliitikud ei teinud oma kodutööd  ja kodanikud karistasid neid.

Prantsusmaa ja Kreeka valimiste  tulemused annavad meile lootust,

et muutub visioon,  muutub kasinuspoliitika,

mida me võime kutsuda Saksa poliitikaks,  silmitsi praeguse kriisiga.

Milline peaks olema  tulevane tegevussuund?

Rohkem kokkuhoidu või jõulisem  keskendumine kasvule?

Loomulikult on olemas  kõik need paktid,

kuid kõik see on seotud  Euroopa elanikega.

Prantsusmaal ja Kreekas ja annavad  homme Iirimaal ja teistes riikides.

Muidugi on põhiprioriteedid  inimeste vajadused.

et eelarve konsolideerimine tuleb  ühendada kasvumeetmetega.

Me peame ka olemasolevaid võimalusi  tõhusamalt ära kasutama.

Kreeka sai viimase kümne aasta jooksul  rohkem kui 60 miljardit eurot,

aga otsustas hüljata kasvumeetmed  ülepaisutatud avaliku sektori kasuks.

Maksudest kõrvalehiilimist jm küsimusi,  mis kasvu pärsivad, ei lahendatud.

Sellega seoses ei ole  mööndusteks põhjust.

Nagu näitavad finantsturgude reaktsioonid,

peavad riigid ise oma  kodutöö ära tegema.

Kas see tähendab, et Kreeka  võib euroalast lahkuda?

kui uus valitsus peatab  rahvusvahelised lepingud,

ja ärgem unustagem  tohutuid väljaostuvahendeid,

siis peab riik euroalast lahkuma − Kreeka  valijad peavad seda selgelt väljendama.

Me ei saa pumbata Kreekasse  veelgi rohkem raha,

kui riik ei suuda läbi viia  põhilisemaid reforme.

Euroala peab toetama Kreekat ja teisi riike,  et kriisile vastu astuda.

Kui aga tahame Euroopat inimeste, majan-  dusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse jaoks,

siis peab see muidugi olema  meie prioriteet.

aga nagu ütles pr Merkel: see oleks  kulukam, kui Kreeka päästmine.

Kantsler Merkel on seni nõudnud rangeid  kriisivastaseid kasinusmeetmeid.

Paljud nõuavad kasvuprogramme.  Kas need on lahendus?

Arvan, et on olemas kolmas viis,  kuidas selle probleemiga võidelda.

Ainus viis, kuidas toetada  arengut ja majanduskasvu

on segu erinevaist meetmeist,  mitte ainult kasinusmeetmed.

ja luua majanduskasvu ja arengut  euroalale tervikuna.

Ma ei mõista, kuidas saab  sellisele järeldusele tulla.

Merkeli strateegia eesmärk on olnud alati  eelarve konsolideerimine ja majanduskasv.

ELi tippkohtumisel märtsis lepiti kokku  suuremas keskendumises kasvumeetmeile.

2010. aasta Lissaboni strateegia eesmärk

oli muuta EL maailma juhtivaks  teadmuspõhiseks majandusjõuks.

Euroopa 2020 on ELi praegune  kasvu- ja taristustrateegia.

Seega kokkulepped on kehtestatud,  aga riikide ülesanne on need ellu viia.

Saksamaa valitsus ei saa Kreekat  tema kohustustest vabastada.