Kas asjad hakkavad tõesti Kreeka jaoks muutuma? Werner Langen ja Nikos Chountis arutlevad riigi tuleviku üle pärast seda, kui Kreeka kodanikud taas kord valimiskastide juures käisid.

Intervjuu: Lootus Kreeka jaoks pärast valimisi?

https://api.multimedia.europarl.europa.eu/documents/20125/16022558/n003-0192-et_mf.srt

17. juunil hoidis euroala Kreeka  valimistulemusi oodates hinge kinni.

Kreeklased otsustaid euro  ja EL-i kasuks,

Praegu on aeg heita positiivne  pilk tulevikku ning relvad maha panna.

Ateena elanikud ootavad eriti, et  Saksamaa muudaks oma lähenemist.

Saksa saadikult Werner Langenilt  ja Kreeka saadikult Nikos Chountiselt.

Kokkulepped pole Saksamaa tingimused,  vaid vastastikkused kokkulepped.

Need põhinevad täielikult  ebaõnnestunud Kreeka poliitikal,

mis ei teostanud reforme ega  toonud kaasa majanduskasvu.

Kreekale avaldatakse kokkulepete  täitmiseks jätkuvalt palju survet,

Need kokkulepped, mille all pean  silmas memorandumit, on ebaõnnestunud.

Pr Merkel ise tunnistas, et  esimene memorandum oli vale.

See on poliitilise ranguse vaidlustamine,  mida ta tahab Euroopas kehtestada.

Valimistulemused on esimene samm.  Mis peab nüüd toimuma?

Nad peavad oma riigis  probleemid ära lahendama.

Makse peab maksma, rikkaid ei  tohiks enam teisiti kohelda,

ametiühingutega tuleb  kokkuleppele jõuda,

et nad ei halvaks Kreekat  enam streikidega.

Need on probleemid.  Miks on Kreeka turism vähenenud?

Inimesed pidid ka lennujaamas streikivate  bussi- ja taksojuhtidega tegelema.

Kuidas nad saavad usaldada süsteemi,  mis end hävitab?

esimene riik, kus kokkuhoiupoliitika  rakendati memorandumi abil,

mõjutavad ka muid,  eriti memorandumi riike.

Arvan, et kreeklaste keeldumine  kokkuhoiupoliitikast oli hea seisukoht

ja märk Euroopale, et need  poliitikad pole rakendatavad.

Nad kohtavad kõikide  eurooplaste vastasseisu.

Miks peaksid valijad usaldama parteisid,  mis on Kreeka tupikusse viinud?

valijad on kahele parteile  mandaadi andnud.

Nad peavad Kreeka uuesti üles ehitama,  kas uute inimeste või väliste tingimustega

ja tooma demokraatia arengutaseme  arengumaa tasemelt tagasi

Me pole kindlad, kas uuesti võimul  olevad parteid muudavad midagi.

Kahtleme, kas nad peavad  uusi läbirääkimisi

ja oleme kindlad, et EL-i juhtkond ja  Merkel ei lõdvenda kokkuhoiupoliitikat.

Komisjoni president on Kreekat  vähe, kui üldse, külastanud.

Kas Brüssel on teinud head tööd või  peaksime asutustelt rohkemat ootama?

Komisjon pole üldse palju sekkunud  või isegi olukorda parendanud.

See otsib nüüd kasutuid lahendusi,  nt eurovõlakirju, mis pole

Ei Hr Barroso ega tema komisjon  vääri kiidusõnu.

Arvan, et hr Barroso pole Kreekas  käinud 2009. a. saati.

Asjaolu, kas see on vajalik või ei,  on vaieldav.

Paljud EL-i esindajad  on hiljuti Kreekas käinud.

Paljud väidavad, et tahtsid  Kreekat aidata.

Enamik neist propageeris Merkeli  paanika tekitamist.

Ma ei karda mainida, et  Hr Schulz toimis niisamuti.

Tal puudus piisav teave ning ta nimetas  vasakpoolsete programmi ohtlikuks.

Seega võivad nad Kreekasse tulla,  keegi ei keela neil seda teha, kuid