EuroparlTV tõi kokku kolm MEPi, arutamaks arenguid suhetes Venemaaga. Räägime inimõiguste rikkumistest, võimumängudest energiaga ja Katõni massimõrvast. Kas kaks poolt leiavad kunagi viisi, et rääkida oma probleemidest avatult ja ausalt?

Foorum: ELi-Venemaa suhted

https://api.multimedia.europarl.europa.eu/documents/20125/15121892/d001-0008-et.srt

kus me arutame ELi ja Venemaa   suhteid kolme kogenud parlamendiliikmega.

Nimetatud poolte järgmise Rostovis Doni   ääres toimuva tippkohtumise eelõhtul

ja mis arvatavasti   lähikuudel ja -aastatel muutub.

Joachim Zeller Saksamaalt   Euroopa Rahvapartei fraktsioonist;

tema kõrval on Poola   parlamendisaadik Paweł Kowal,

kes kuulub Euroopa Konservatiivide   ja Reformistide fraktsiooni

ning Tatjana Ždanoka, kes kuulub   Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsiooni.

Enne kui alustame, vaatame lühikest   ülevaadet, mille autoriks on Andreas Rogal.

Viimased aastad pole olnud   Venemaa ja ELi suhetes eriti head.

Venemaa sõda Gruusias,   vaidlus Ukrainaga gaasitarnete üle

ja selle tagajärjed ELi liikmesriikidele,

Venemaa distantseerumine   selgest kaubanduspoliitikast

ning inim- ja muude   õiguste olukorra halvenemine –

kõik see on mänginud   oma osa suhete arenemisel.

Me vajame   läbirääkimistel Venemaaga

usaldusväärust ja   prognoositavust mõlemalt poolt.

et Venemaal suureneks   erinevate õiguste järgimine.

Euroopa pole oma vaadetes   suurele idanaabrile ühtne.

Sõbraliku leeri juhib   Saksamaa, skeptilist Poola.

Viimasel ajal on Venemaa teinud teatud jõupingutusi   heanaaberlike suhete tagamiseks Poolaga

ning ootamatu tragöödia Smolenskis   hoogustas seda protsessi.

Paljudele parlamendiliikmetele   on praegu parim võimalus

leida see tabamatu ühine   Euroopa hääl kõnelustes Venemaaga.

Arvan, et me oleme üksmeelele lähemal.   Me teame minevikuga seotud probleeme.

On tekkinud uus   vastastikuse sõltuvuse mõistmine

ja minu jaoks on see paljutõotav märk.

Venemaa soovib   palju liberaalsemat viisarežiimi

ja uut partnerlust   majanduse kaasajastamiseks,

ELi kõige suurem mure   on õiguslik kindlustunne ja usaldusväärsus

Parlament soovib ka   inimõiguste teema lisamist agendale.

kõneleks olukorrast   Põhja-Kaukaasias,

eriti Dagestanis,   Ingušeetias ja Tšetšeenias.

Neid röövitakse, neid väärkoheldakse,

minu arvates on need väga tõsised küsimused,   millele EL peaks tähelepanu pöörama.

Just enne ELi ja Venemaa tippkohtumist   Rostovis kuu lõpus,

koostöölepet puudutavate   läbirääkimiste üheksas voor.

on hea indikaator, mis näitab,   kui palju võib tippkohtumisel saavutada.

Esiteks Katõni massimõrva   tunnistamine Venemaa poolt,

siis kaastundeavaldused   president Lech Kaczyński surma puhul

ja Dmitri Medvedev kohalviibimine   Krakowis toimunud matustel,

Kas see on kuidagi leevendanud   Poola suhtumist Venemaa suunal?

Poola hoiak Venemaa suhtes   on alati olnud sõbralik.

Ei ole mingeid konflikte   Poola ja Vene kogukondade vahel.

Me olema alati poliitiliste konfliktide üle   arutanud ja see ei muutu ka tulevikus.

Ühelt poolt oleme näinud   kena suhtumist venelaste poolt,

kellega ma isiklikult kohtusin   Smolenski tänavatel.

Teiselt poolt on meil tegemist poliitikaga.

aga midagi pole muutunud,   kuni pole konkreetseid tegusid.

Mis puutub Katõni massimõrva,   siis dokumente või õiguslikke aluseid

puudutav suhtumine on jäänud   Venemaa poolel muutumatuks.

Võib-olla see muutub   pärast praegusi sündmusi.

Kui jah, siis me arutame seda,   sest me soovime seda väga.

Samasugune olukord on energiasektoris,   mõtlen Kesk-Euroopa poliitikat.

Kui selles osas tuleb muutusi,   on Poola esimene sellel teemal rääkima,

sest me soovime   neid suhteid parandada.

aga midagi pole muutunud   poliitilistes suhetes.

Esimesena tunnistas 1989. aastal   endine NSVL-i president Mihhail Gorbatšov,

et Katõni massimõrv pandi toime   Nõukogude vägede poolt.

Poola režissööri poolt   massimõrvast tehtud filmi

näidati algul   Venemaal kunstikanalil,

aga lõpuks ikkagi ka   põhikanalil Rossija.

Mis te arvate, kas see näitab,   et muutub ka Venemaa suhtumine Poolasse?

Katõni teema on alati tõusnud   esile siis, kui Venemaa juhid

on tahtnud stalinismile lõppu teha.   See juhtus juba Hruštšovi ajal.

Oli kuulujutte, mida ta tahtis   selle küsimuse kaudu selgitada.

President Medvedev deklareerib nüüd,   et ta tahab samuti stalinismiga lõpparve teha

On ka olulisi žeste nagu   Andrzej Wajda filmi näitamine,

ajaloolastele teada olevate   dokumentide avaldamine.

Aga muutusi pole   üldse õiguslikul tasandil.

Venemaa prokuratuuri   ametlik seisukoht on,

et Katõni massimõrva ei saa siduda   mingite kindlate käskudega.

Vastavalt sellele ei saa Poola kodanikud   ka Strasbourgis õigust nõuda.

Paar sümboolset sammu astuti   juba Gorbatšovi ja Jeltsini ajal,

aga me peame siiani ootama   õiguslikke samme

ja Katõni sündmuste uurimist   tänapäeva Venemaal.

Me sooviks saada   sellise uurimise materjale.

Kui need materjalid avaldatakse,   muutub ka olukord teiseks.

Pöördun järgmisena Tatjana Ždanoka poole,

kui palju muutus teie arvates Euroopa   suhtumine Venemaa suunas

Gruusia konflikti ja kogu   sellega seonduva tõttu?