Kaks spetsialisti Türgi küsimuses annavad ülevaate keerulistest majanduslikest ja poliitilistest küsimustest, mis ümbritsevad riigi pürgimist ELi liikmeks.

360°: Kas Türgi liitub ELiga?

https://api.multimedia.europarl.europa.eu/documents/20125/15882172/d004-0004-etx_mf.srt

Tere tulemast järjekordsesse  saatesse sarjast 360°,

mis täna on pühendatud Türgi  hüpoteetilise ühinemisega ELiga.

Ma ütlen "hüpoteetiline", kuigi teda  tunnustati kandidaatriigina 1999. aastal.

Läbirääkimised, mis algasid  2005. aastal, on soiku jäänud.

22 peatükist on avatud vaid 13  ja üks on suletud.

Mõned liikmesriigid,  sh Prantsusmaa, on vastu,

ja isegi Türgi poolel hakkab  huvi ELi vastu vaibuma.

Et seda arutada ja püüda selgitada  selle kandidatuuri plusse ja miinuseid,

Jean-Pierre Audy, tere! Te olete EP liige  Euroopa Rahvapartei fraktsioonist.

Teie kõrval on Kayhan Karaca.  Loodan, et hääldasin teie nime õigesti.

ja te kirjutasite raamatu "Türklastest  ühinenud Euroopa asutajad",

mille avaldasite eelmisel aastal,  kui õigesti mäletan.

seoses Türgi ja Euroopa  Liidu suhetega.

Assotsiatsioonileping  Türgi ja EMÜ −

ELi eelkäija − vahel  sõlmiti 1963. aastal,

Türgit ootas Euroopa tulevik.  Ta liitus Euroopa Nõukoguga 1949. a,

kirjutas alla Euroopa inimõiguste  konventsioonile 1950. a

Türgi astus esimese sammu liikmesuse  poole, kuid peab veel tööd tegema.

Te vajate demokraatiat,  mis Türgil on.

Te vajate sõltumatut ja erapooletut  õigussüsteemi,

milleta ei suuda te kunagi  korruptsiooni vastu võidelda.

Olime selle tunnistajaks  eelmiste kandidaatriikide puhul.

Viimasena, üksikisiku ja kollektiivsed  õigused kõigis aspektides

vajavad teie ühiskonnas või  riigis rakendamist.

Türgi liikmesuse vastased ütlevad,  et vaid 10% Türgist on Euroopas.

Ent Küpros on sama kaugel idas  kui Ankara ja see on takistus.

Türgi invasioon toimus juulis 1974  pärast Küprose kreeklaste riigipööret 

ja türklaste väljasaatmist saare põhjaosast.

1970. ja 1980. aastatel esines Türgis  sõjaväelise režiimi perioode

ja kurdi separatistide rünnakud alates 1984.  aastast tõid kaasa sõjalise mahasurumise.

1999. aastal kuulutati Türgi  Helsingi kohtumisel kandidaatriigiks.

Läbirääkimised algasid 3. oktoobril  2005, kuid luhtusid, kuna Türgi keeldus

oma assotsiatsioonilepet  Küprosele laiendama.

EL külmutas läbirääkimised seniks, kuni  Türgi avab sadamad ja lennujaamad

liiklusele Küproselt.  Ta pole seda teinud.

Me peame suhtuma  Euroopa Liidus tundlikult

asjaolusse, et mõlemal poolel on sügavat  kibestumist ja eriarvamusi.

See on konfliktiolukord ja Euroopa  peaks andma parima mis võimalik,

milleks on konflikti lahendamise  ja leppimise edendamine,

et näha, et ka Küprose saarel endal  võib lahendus olla.

On ka 1,5 mln I maailmasõjas tapetud  armeenlase küsimus.

Türgi eitab Armeenia väiteid  genotsiidi kohta

Ankara välispoliitika Iisraeli ja Süüria suhtes  on muutunud pealetükkivamaks

ja ta saatis Küprose lähedale  sõjalaevad kaitsma gaasipuurimise huve.

Kuid Türgi ja EL võivad  teineteist aidata.

kuid kust tulevad tema rahalised vahendid?

Uimastitest, relvakaubandusest,  inimkaubandusest...

See toimub meie poolel ja me peaksime  teineteist selles vallas tugevdama.

Majanduslikult läheb Türgil hästi.  Ta on strateegiliselt tähtis,

ka Aserbaidžaanist kulgeva  gaasijuhtme teena.

Kuid ta on ka islamiriik.  Ülemkogu eesistuja Herman Van Rompuy

ja Prantsusmaa president Sarkozy  on öelnud, et ta ei liitu kunagi ELiga,

ja seda tahab veel vähem kui pool Türgi  74-miljonilisest elanikkonnast.

Pärast sellist pikka kihlust nõuab  abielu mõlemapoolset kohustust.

Euroopa Liidu siseselt on vaja  solidaarsust ja enesedistsipliini.

Me palume Türgil teha  väga raskeid asju,

millest mõned on ebapopulaarsed  oma koduriigi elanike seas.

Seega tõtt-öelda on andestamatu,  kui Euroopa pole päris aus ega ava end.

Kuni jätkuvad Türgi probleemid  Küprosega, on edusammud võimatud.

Vesi, mis suuremat osa Türgist Euroopast  lahutab, võib väga "lainetav" olla.

Jean-Pierre Audy, asume otse asja juurde.  Türgi ühinemine − jah või ei?

Kas see on rohkem  majanduslik või poliitiline?

Et ELiga liituda,  peab riik olema kandidaat

ja teda peab aktsepteerima  ELi riikide pere.

Vastus peitub liikmesriikides,  mitte ELis või EP liikmetes.

Me esitame arvamusi. Seega 27 riiki on  need, kes peavad Türgile "jah" ütlema,

ja ka Türgi elanikud peavad  riigi ühinemist kinnitama,

Prantsuse president Sarkozy  on Türgile selge "ei" öelnud.

ja ilmselgelt öelnud, et tema  oma seisukohta ei muuda.

Kui Saksamaalt, Prantsusmaalt ja  Hollandist tuleb negatiivseid hääli,

Kas inimesed tahavad endiselt  selle projektiga edasi minna?

Me kuulsime neid ka  1980. ja 1990. aastatel.

1980. aastatel oli Türgis  sõjaväeline riigipööre

Demokraatia ja inimõiguste austamise  mõttes ei olnud see just hiilgav.

Kuid Türgi taotles liikmesust 1987. aastal

ja 1990. aastatel kritiseeriti  Türgit üsna palju.

Te mainisite just hr Sarkozy seisukohta.

Ma šokeerin teid, öeldes,  et ma pole eriti üllatunud.

1980. aastatel oli ka hr Chirac  Türgi liikmesuse vastu.

Ta tavatses seda öelda.  Ta ütles selgelt,