Nautige seda EPTV keedetud meelehead, et saada ettekujutust, kuidas ELi eelarve otsustatakse, fondeeritakse ja jagatakse valdkondade vahel.

ELi eelarve jagatud

https://api.multimedia.europarl.europa.eu/documents/20125/11806338/v003-0064-et.srt

Ma olen siin, et osta aineid  tänaseks õhtusöögiks,

aga milline on mu eelarve?  Vaid see 10-eurone,

niisiis ma parem pean  kinni oma nimekirjast.

Aga nagu minulgi lihtsa  toiduostmise juures,

on Euroopal retsept  oma eelarve tarvis,

ent kuidas see otsustatakse  ja kust raha tuleb,

Kuidas see kõik siis käib?  Vaatame lähemalt.

Praegune ELi eelarve 2014-2020  on 960 miljardit eurot.

Aga tehniliselt pole see eelarve,  see on kulutamise käsiraamat.

Fikseeritud protsent riigi  kogusissetulekust,

tollimaksud impordilt  väljastpoolt ELi

ja protsent käibemaksust.  Aga kuhu kõik see raha läheb?

määratakse ära kogu  7-aastaseks perioodiks.

Näiteks ÜPP saab  312 miljardit eurot,

uurimine ja innovatsioon  peaaegu 80 miljardit eurot

ja noorte tööhõiveinitsiatiivid  saavad 3 miljardit eurot.

Seda, kuidas eelarve toimib,  saab lihtsalt selgitada.

Iga riigi sissemakse sõltub  nende majanduse suurusest.

Suurim, Saksamaa, maksab  sisse suurima summa…

Koos Hispaania ja Itaaliaga on  tegelikult pool eelarvet juba koos.

Näiteks Luksemburgi ja Sloveenia  sissemaksed, kahvatavad selle kõrval.

Aga pidage meeles, et need  on väiksemad riigid.

Näiteks Kreeka maksab ELi suure  protsendi rahvamajanduse kogutulust,

aga saab palju rohkem  tagasi kui maksis.

Pidage aga meeles,  et eelarve on tasakaalus.

1984. a leppis Briti peaminister  Margaret Thatcher kokku vähendamise

selle alusel, et liiga palju  Briti raha läks ÜPPsse,

Seega saab ÜK praegu  tagasi 66% sellest vahest,

mis nad sisse maksavad  ja mis tagasi saavad.

Aga ÜK pole üksi:  Saksamaa, Austria, Rootsi

ja Holland võtavad osa tagasi  sellest, mis sisse maksavad.

Suur idee eelarve taga on  olnud tõsta elatustaset.

Just pärast kriisi on mitmeaastase  eelarve keskmes olnud kasv ja töökohad.

Kõigil kolmel institutsioonil  on eelarve kohta sõnaõigus.

Aga nagu oleme näinud,  võib see olla ehtne köievedu.

Riigid tahtsid kulusid kärpida,  aga Parlament tahtis rohkem raha,

et investeerida Euroopa tulevikku.  Võitlus puhkes ka

“oma ressursside” üle, kuidas  riigid panustavad eelarvesse.

Käidi välja finantstehingumaks,  kui alternatiiv praegusele süsteemile.

ja praegune sissemaksete  süsteem jääb kehtima.

Niisiis just nagu meie vitsutame oma  head toitu, teeb sama ka Euroopa.

Milline on järgmine ELi eelarve?  Aga see on juba teine lugu.