EL uuendab aegunud seadusandlust uuendtoitude kohta, aga mis need täpselt on? Siin pilk mõnedele kõige intrigeerivamatele toitudele.

Mida me sööme 2025. aastal?

https://api.multimedia.europarl.europa.eu/documents/20125/12100576/v003-0089-etx.srt

Tere tulemast mitte nii  kaugesse tulevikku.

Välja arvatud mõned  uued transpordivahendid.

On olemas ELi määrus  uuendtoitude kohta aastast 1997,

aga see oli peaaegu 20 aastat vana  ja EP taaskäivitas selle.

Enne 1997 erilised ja väga  ebatavalised toidud, millel oli

väike turg, kuulusid  uuendtoitude kategooriasse.

aga täna on see tsentraliseeritud  ELi protseduur.

Mis on siis uuendtoidud? Neid  võib toota või eraldada loomade,

taimede, mikroorganismide, vetikate  ja seente rakkudest või kudedest.

Professor Mark Post on loonud esimese  veise rakkudest kasvatatud hamburgeri.

Tegelikult toodame liha.  See pole õigupoolest veisest.

Tüviraku tehnikad on väga kasulikud  loomaliha kasvatamiseks.

Me võtame veiselt mõned  rakud. Need poolduvad ise

ja kui anname pidepunkti, siis tuleviku  kõõlused kujunevad ise lihaseks.

Nii võivad need mõned veiselt võetud  rakud muunduda 10 tonniks lihaks.

Uutes tootmisprotsessides toodetud  toiduained võivad samuti olla uudsed.

Näiteks nanomaterjalid, nagu need,  mida kasutatakse Brüsseli laboris.

Nanoosakesed on suurusjärgus  üks tuhandik juuksekarva läbimõõdust.

Neid kasutatakse toiduainetes  värvainetena -

näiteks antakse kreemikasvalge  värv kohvikoorele

või säilitusainetele või  magusainetele.

Väiksuse tõttu on neil suur pind-  aktiivsus - nad võivad olla mürgised.

Seega on vaja neid nanomaterjale  rohkem uurida.

Eesmärk on ergutada innovatsiooni  põllumajandustoodete sektoris.

On kuivatatud kilke,  siin näete kilgi lihapalle.

Võrreldes veistega ja pidades  silmas nende valku,

siis kilgid vajavad 25 korda vähem  süüa, 300 korda vähem vett,

aga toodavad 60 korda  vähem kasvuhoonegaase.

Me saame nüüd süüa traditsioonilist  toitu kaugetest kolmandatest maadest,

tõestamaks, et neil pole  terviseriski tarbijatele.

Neid on kallis toota, seega vaevalt  leiame neid oma hamburgeritest.

Aga kloonitud loomade järglased?  Noh, see on teine lugu.

Neid koheldakse kui  uuendtoitu kuni eri õigusakt,

mida EP praegu üle vaatab,  kinnitatakse.

Euroopa Toiduohutusamet kontrollib,  et toidud oleksid meile ohutud.

Nagu öeldakse,  ära hoida on kergem kui ravida.

Kui EL ei suuda täpselt tuvastada,  kas toode on ohutu või mitte,