Kuidas oleks võimalik Kreekat päästa? Kaks Euroopa Parlamendi liiget esitlevad ülimalt erinevaid interpretatsioone situatsiooni kohta ja enda potentsiaalseid lahendusi olukorrale.

Tsiprase arutlus parlamendis: reaktsioonid

https://api.multimedia.europarl.europa.eu/documents/20125/18743657/n003-0362-etx.srt

Aplaus ühelt ja vilekoor teiselt poolt:

Saadikute ootused kohtumiselt Alexis  Tsiprasega olid ehk liigagi suured.

Kreekal on jäänud vaid mõned päevad  oma reformikava esitamiseks kreeditoridele

vägagi pingelises õhkkonnas.  Mis siis ootab Kreekat ees?

Mida arvata sellest, kuidas  kriisi on seni tõlgendatud?

Räägib EP Prantsuse saadik Yannick Jadot  ja tema Saksa kolleeg Herbert Reul.

See oli selge hüsteeria, mida küttis üles  parlamendi parem tiib,

mis paraku sarnaneb hüsteeriale mõnedes  Euroopa riikides

ja mis takistab meil sellest kriisist  võitjana välja tulla.

Toimub sügavalt juurdunud viha, isiklike  konfliktide ja natsionalistlike huvide

väljamängimine, mis pole mingil moel  Euroopa projekti väärilised.

Sellise suhtumisega saavutame me  kindlasti Kreeka väljaheitmise

euroalast, ilma et keegi suudaks üldse  ette kujutada selle mõjusid nii Kreekale

– kuigi need oleks sotsiaalselt  dramaatilised – kui ka kogu Euroopale.

Pööraseks läksid nii parem- kui  vasakäärmuslased.

Nad toetasid teda hüüetega.  Kellel küll on selliseid sõpru tarvis?

Nägin täna teda esmakordselt,  ning ma tean nüüd, et see on tema süü.

Kui keegi on nii ülbe,  egoistlik ja iseteadlik

ning süüdistab alati teisi,  siis mida sellest üldse tahta?

Ma pole üllatunud, et seni pole  üldse tulemusi saavutatud.

Ta ilmus jälle kohale ilma ettepanekuta  ning lihtsalt süüdistas teisi.

Minu meelest on ta suhtumine  lihtsalt jube.

Tippkohtumised on möödunud  sisuliselt samas rutiinis,

kuid endiselt pole konkreetset  plaani näha. Milline on Teie analüüs?

Loomulikult peab Alexis Tsipras  midagi välja pakkuma. Esiteks seepärast,

et tema „ei“ leidis paljude Euroopa  juhtide poolt tugevat halvakspanu.

Kuid teised Euroopa juhid peavad  arvestama ka Euroopa ajalugu.

Igaüks teab, et see võlg tuleb  restruktureerida.

See lubadus anti kreeditoride poolt  kolm aastat tagasi.

See on väga lihtne. Ta peab  vastutegutsemise asemel tegutsema.

Ta tegutses juba referendumi  väljakuulutamisega.

Hääletati olemasoleva ettepaneku vastu.

Kui ta esitab uue taotluse,  siis peab see olema sisukas

ja toetuma konkreetsetele andmetele.  Selline on elu.

Kui sa tahad teistelt raha saada,  siis tuleb sul esitada dokumendid

selle kohta, kuidas sa kavatsed  kulusid kanda.

Ootan põnevusega seda,  mis juhtuma hakkab.

Riigid nagu Portugal,  Iirimaa ja Hispaania

teevad samuti suuri pingutusi  oma puudujääkide vähendamiseks

ning ei aktsepteeri teistsugust  kohtlemist Kreeka osas.

Faktid on üsna selged.  Mõned riigid asusid tegutsema,

panid selle koorma oma  kodanikele ja õnnestusid.

Ent praegune Kreeka valitsus  väidab, et neil pole õigust seda teha.

Minu arvates pole see lihtsalt õiglane.

Meil pole vaja eriõigusi.  Solidaarsus ei tähenda isekust.

See tähendab mitte ainult võtmist, vaid ka  andmist ning vastutuse võtmist.

Kreeklased on pingutanud.  SKP 25% langus,

Mis on kasinuse loogika?  See on moraalne loogika,

millel pole enam midagi pistmist  hea majandusliku mõtlemisega.

Kui Kreeka majandus on täielikult  kokku varisenud,

siis kas me arvame, et nad oma  võlgu hakkavad maksma?

Kasinuse süsteemi kritiseerivad  nüüd juba kõik.

Kas Kreeka lahkumine oleks euroala  või isegi Euroopa idee lõpp?

Kui Kreeka hülgab euro, siis oleks see  lõpp euro ehitamisele,

mida üha suuremad hulgad teevad  üksteist täiendades ja solidaarselt.

Praegu peab muutuma Kreeka majandusliku  juhtimise ülesehitus.

Meil ei saa olla üks raha,  19 maksusüsteemi,

19 sotsiaalsüsteemi,  19 erinevat majanduspoliitikat.

Täna on meil vaja rohkem Euroopat,  mitte vähem.

Kui suur Euroopa projekt sõltuks  sellistest hulludest,

siis ausalt öeldes astuksin ma juba  homme tagasi.

Euroopa on liiga tähtis, et sõltuda  mõnest hullumeelsest.

Me ei saa aluseks võtta selle härrasmehe  ideoloogilist maaniat ja enesehinnangut.

Ta tõlgendab demokraatiat ja au vaid  oma ja mitte eales teiste vaatenurgast.

Lisaks tema demokraatiale,  tema poliitilisele kontseptsioonile,

tema valitsusele ja rahvale  elavad Euroopas ka teised.

Kreekal on jäänud vaid mõned päevad  oma reformikava esitamiseks.

Kuidas Te kujutate ette kriisi  lõppmängu?

Olen ajuti väga pessimistlik, sest näen,  et rahvuslikud huvid seatakse esikohale.

Näen nendes kõnelustes hüsteeriat ja  täielikku irratsionaalsust.

Ent kohati tundub mulle, et nii  pole võimalik.

Pole võimalik, et Euroopa juhtidel on  nii kitsas, piiratud nägemus Euroopast,

et nad ei mõtle isegi oma koha  peale Euroopa ajaloos.

Nad peavad lõpuks muutuma  Euroopa juhtideks.

Ajalugu näeb neid.  Euroopa kodanikud näevad neid.

Kui kreeklased tulevad toime  ja peavad kokkulepetest kinni -

reeglid kehtivad meile kõigile -  siis on sellega korras,

me hakkame tegema edusamme  ja saame kriisist jagu.

Või me ei saa kriisist jagu, sest  kreeklased ei tee oma kodutööd.

Selle tagajärjeks oleks see, et  euroala kaotaks ühe oma liikme.

Ülejäänud Euroopa saaks sellest kriisist  vaid tugevamaks,

mis on kooskõlas nende tõekspidamistega.