Viiest kandidaatriigi staatusega riigist, kes ELiga ühinema hakkavad, alustas kolm ametlikke ühinemisläbirääkimisi. EuroparlTV vaatab lähemalt nende edusamme.

Reporter: Tulevased ELi liikmed?

https://api.multimedia.europarl.europa.eu/documents/20125/15718529/M003-0158-ET-16.srt

Hoolimata Euroopat mõjutavast  majandus- ja finantkriisist,

ei muuda EL kurssi ja jätkab laienemist.

Rumeenia ja Bulgaariaga laienes  EL 25 liikmesriigilt 27 liikmesriigile.

EuroparlTV heidab pilgu  ühinemisprotsessidele.

Praegu on viiel riigil ELi  liikmekandidaadi staatus,

kuid ametlikult on läbirääkimisi  alustanud vaid kolm:

Horvaatia on kindlasti esimene,  kes ületab finišijoone

Kõnelused Zagrebiga algasid  2005. aastal ja on lõpule jõudnud.

Viimane etapp Horvaatia jaoks on  ühinemislepingu ratifitseerimine

kõigi ELi riikide ja tema enda poolt.  Ta võib liituda ELiga 2013. a.

Ühe Balkani piirkonna eksperdi arvates  on Horvaatia 2 aastaga rohkem pingutanud,

Ta on otsustanud loobuda laevatehastest,  lõpetada toetuste maksmine,

Ta on alustanud jõuliselt  korruptsioonivastast võitlust.

Ta esitas süüdistuse endisele peaministrile  ja mitmele kõrgemale ametnikule.

Ühinemisprotsess on toonud tõesti  kaasa Horvaatia muutumise.

Paistab, et Türgi Horvaatiaga  sama teed ei lähe.

Ühinemisläbirääkimised Ankaraga  on täielikult takerdunud.

Problemaatilised on  mõned siseturu küsimused

Türgi on sõjaliselt okupeerinud saare  põhjaosa alates 1974. aastast.

Ta keeldub tunnustamast  saare Kreeka osa.

Türgi ja ELi suhted seoses liikmesusega

osalt seepärast, et mõned liikmesriigid  ei toeta Türgi ELi liikmesust,

kuid ka Küprose probleemiga  seotud küsimuste tõttu.

Seni, kuni Küprose  probleemi ei lahendata,

Türgi suursaadik ELis taunib seda olukorda.

Ei tule kõne allagi, et Türgi  loobub ühinemisest,

Türgi on ainulaadne. Ükski kandidaatriik,  kes on pidanud ühinemisläbirääkimisi

ELi loomisest alates möödunud  aastate jooksul,

pole puutunud kokku selliste  raskustega nagu meie.

Nüüd jääb veel Island – viimane riik,  kes ELiga liitumise üle läbirääkimisi alustab.

Reykjavikil on see eelis,  et enamik tema õigusakte

kuid läbirääkimistel võib esineda probleeme  kesksete küsimustega nagu kalapüük.

Meresaadused moodustavad üle  60% riigi ekspordist

ja muret teeb Brüsseli-poolne  võimalik kvootide kohaldamine.

Me liigume nüüd väljakutset pakkuvasse

EMP lepingu väliste küsimuste üle  peetavate läbirääkimiste etappi.

Need on väljakutset pakkuvad valdkonnad:  kalandus, põllumajandus ja rahaliit.

Nende üle tuleb läbi rääkida  ja me peame saavutama kokkuleppe,

mis on vastuvõetav nii meile  kui ka Euroopa Liidule.

Kuid peamine oht Islandi  plaanidele liituda ELiga

Läbirääkimiste lõpus hääletavad  islandlased referendumil,

Viimane arvamusküsitlus näitab,  et Islandi elanikest 57,3%

Endisel Jugoslaavia Makedoonia vabariigil

on kandidaadistaatus, ent ta pole veel ELiga  ühinemise üle läbirääkimisi alustanud.