Siin ei paista mingit kriisi – internetimüük on paljudes riikides isegi suurenenud. Internetist ostmine on kiire ja lihtne, kaup tuuakse koju kohale. Ainus probleem: kui midagi viltu läheb, kellele siis kaevata? Piiriülene internetikaubandus on valdkond,

Reporter: Internetis äri õitseb

https://api.multimedia.europarl.europa.eu/documents/20125/13697824/M003-0048-ET.srt

Sel aastal ennustatakse Euroopas   internetimüügile 20% kasvu,

vastavalt brittide uuringutele. Kuidas aga   kaitsta tarbijaid, kes internetist ostavad?

See on parlamendi   siseturu komisjoni prioriteet.

Internetis ei ole mingit kriisi.   Tänavu kasvas Prantsusmaal

kuuepäevase müügi ajal   internetist ostmine 19% võrra -

nii ütleb Prantsusmaa   e-kaubanduse ühendus.

Majanduskriis on   internetimüüki aktiviseerinud.

E-kaubandus köidab neid,   kes otsivad soodsaid tehinguid.

Sarenza.com on Prantsusmaa   veebipood, mis müüb jalanõusid.

Sabas seisma internetis ei pea,   laoseis on näha,

seega on netist märksa lihtsam tellida.

2008. aastal andis   internetimüük 12% käibest ELis.

Esikohal on Iirimaa,   järgnevad Soome ja Rootsi.

Kõige viimasena   tulevad Bulgaaria ja Küpros.

ELi seadusandluses on ses valdkonnas   aga veel mitmeid hämaraid alasid,

Tahame, et kahjuhüvitiste   süsteem oleks igas riigis ühesugune,

et tarbijad saaksid   probleemide korral kaebuse esitada,

kui nad on Belgias ja ostsid   kauba Rumeeniast või Inglismaalt.

Praegu ei saa tarbija seadust   rikkunud müüjat kohtusse kaevata,

Veel üks teema, mis sunnib   tarbijaid ettevaatlikkusele,

on probleemid kohaletoomisel või   kaupade kahjustamine transpordi käigus

või mis saab siis,   kui ostja meelt muudab?

Kõiki neid asjaolusid   tuleb ELi tasandil käsitleda.

Ostjail on probleeme   rohkem kui võimalusi,

kuid me näeme Euroopa Komisjoni   valmisolekut neid teemasid käsitleda,

sest nad mõistavad,   milline potentsiaal sel turul on.

See võib aidata ELi majanduskriisist välja.

Tellimuse esitamiseks peab sageli   andma oma krediitkaardi numbri

kuid veebipoed, nt MisterGoodDeal,   tahavad ostjaid rahustada.

Me kasutame neid konfidentsiaalselt.   See on nagu  must kast meile.

Inimesed ei peaks muretsema selle   pärast, mis nende andmetega tehakse.

Enamgi veel, inimesed   on piisavalt kaitstud.

Kui me kasutame turundusvõtteid,   näiteks otsepostitust,

saadame ainult neile inimestele,   kes on selleks nõusoleku andnud.

on Neelie Kroes   digitaalse tegevuskava volinik.

Eesmärk on olukorda selgemaks   muuta, vältida pahategusid.

Mõned kasutavad ikka veel ära tühimikke   interneti kohta käivates seadustes.

Tahaksime, et tarbijad oleksid   digitaalse tegevuskava keskmes.

Tahame keskenduda teemadele, mis on   seotud privaatsusega, andmekaitsega,

Eks näis, kuidas see areneb.   Hea, kui on digitaalne tegevuskava,

kuid kuidas me seda järgime   ja ellu rakendame?

Need teemad muutuvad internetimüügi   hoogustudes aina asjakohasemaks.

Me ostame internetist ka muud,   peale riiete ja filmide.

Ka supermarketid lähevad sellega kaasa.

Drive-in, kust internetist   ostetud kaubad kaasa võtta.

Viimasel ajal on mõned, nt Auchan,   isegi hakanud kaupa koju tooma.

Hiljuti teatasid nad oma netimüügiga   tegeleva osakonna kahekordistamisest.