EuroparlTV näitab, kuidas ainus otse valitav ELi institutsioon on muutunud viimase 25 aasta jooksul väikesest foorumist seadusandlust arutavaks võimsaks mängijaks.

Võim rahvale

https://api.multimedia.europarl.europa.eu/documents/20125/16494154/v003-0058-et.srt

Euroopa Parlament Strasbourgis  on läbinud pika tee

neist päevist peale, kui see oli  pisut enam kui foorum

seaduste arutamiseks, mis olid heaks  kiidetud kusagil ELi süsteemis.

Iga uue ELi lepinguga  viimase 25 aasta jooksul -

Maastricht, Amsterdam,  Nice ja Lissabon -

on Parlament kogunud üha  rohkem volitusi:

seadusandlikke, eelarvelisi,  kontrolliõigusi.

Sellest hoolimata näeb  palju inimesi Parlamenti

kui kõige vähem mõjukat kõigist  ELi institutsioonidest.

Nad küsivad, kuidas saab olla tugev  võrreldes riigi parlamentidega -

need algatavad seadusi,  mis mõjutavad igapäevaelu?

See funktsioon lasub  Euroopa Komisjonil,

õhutada neid algatama  seadusi teatud alal.

Kuid Parlamendi volitused  on laiaulatuslikud.

Seaduste kinnitamisest,  mida peetakse heaks

kuni tagasilükkamiseni või nende  muutmiseni, mida peetakse halvaks.

Parlament on ainus institutsioon,  mis otse valitakse.

Liidus, kus demokraatia on  esikohal, on see tähtis klausel.

Lissaboni lepingust  peale 2009. aastal on

kaasotsustamise õigused  enamiku seaduste puhul

nõukogu või liikmesriikidega  tohutult kasvanud.

See saab muuta või tagasi lükata  Komisjoni saadetud seadused

erinevatel aladel, mille vastu  meil kõigil on kasvav huvi:

majanduse juhtimine, immigratsioon,  energia, transport, keskkond

Olles tunnistajaks parlamendi  nurjunud katsetele ühineda ACTAga,

rahvusvahelise kokkuleppega,  käskis Komisjon

peatada piraatlus ja intellektuaalse  omandi varguse teema.

Suur enamus saadikud tundis,  et see seab inimesed ohtu

ELi eelarve vastuvõtmisel, mis täna  moodustab 135 miljardit eurot aastas.

Nad on ametis eelarve  ettevalmistamisega komisjoni ruumides.

Nad jälgivad selle teostust ja  “annavad selle vabaks”,

aga alles siis, kui nad on sellega rahul.

Parlamendil ja Nõukogul on  ka viimane sõna öelda

tagasi lükates, nõustudes, läbi  arutades selle 7-aastase eelarve.

Lissaboni lepingu järgi valib  Parlament Komisjoni presidendi,

tugevdades selle  demokraatlikku legitiimsust.

pidades silmas Euroopa  valimiste tulemusi.

Parlament võib ka  umbusaldust avaldada

Komisjoni vastu ja selle  lõpuks vallandada.

Seni pole ükski neist kaheksast  umbusaldusavaldusest läbi läinud.

1999. a astus Jacques Santeri  juhitud Komisjon enne tagasi

Samuti peab konsulteerima  enne kui Euroopa Keskpanga

president ja täidesaatev  Nõukogu valitakse.

Tagasi rahva võimu juurde,  kuna Parlamendi võim

on lõplikult rahva käes,  kes ta valis.

on lõplikult Parlamendi käes,  vähemalt ELi kontekstis.

Niisiis iga ELi kodanik,  organisatsioon või firma

võib esitada Parlamendile palvekirja,  nõudes seaduse muutmist

või hoopis uut seadust. Või saab  käivitada kodanikuinitsiatiivi

niivõrd kui see kuulub  ELi kompetentsi.