Parlamendiliikmed vaatavad uuesti läbi Dublini määrust – ELi õigusakti, mille kohaselt määratakse, milline riik on kohustatud varjupaigataotlusi läbi vaatama. Praeguse süsteemi kohaselt on välispiiriäärsetel riikidel, nagu Kreeka ja Itaalia, liiga suur koormus. Seadusandjad soovivad varjupaigataotlejate õiglasemat jaotamist kõigi liikmesriikide vahel ja kohustuslikku osalemist.

migration

rights of the individual

human rights

EU borders

Rändekriis: koormuse jagamine

https://api.multimedia.europarl.europa.eu/documents/20125/20490226/N01-PUB-171018-DUBL-ET.srt

Euroopa rannikule saabub jätkuvalt konfliktide, tagakiusamise ja vaesuse eest põgenevaid sisserändajaid. ##@#

See on ohtlik rännak ja tuhanded surevad merel.

Kohalejõudjad loodavad jääda Euroopasse.

Viimastel aastatel on varjupaika taotlenud miljonid inimesed. ##@#

ELi õigusakt, mille kohaselt määratakse, milline riik peab

 varjupaigataotluse läbi vaatama, on Dublini määrus. ##@#

Süsteem kukkus kokku 2015. aastal varjupaigataotlejate suure sissevooluga.

et iga liikmesriik saaks õiglase osa varjupaigataotlejatest. ##@#

Praegu vaadatakse varjupaigataotlusi läbi riikide tasandil. 

See kohustus on riigil, mille kaudu varjupaigataotleja ELi esmakordselt sisenes. 

Põhiraskus on välispiiriäärsetel riikidel, nagu Kreeka ja Itaalia. ##@#

Edaspidi tuleks taotlusi ELi tasandil automaatselt vastu võtta 

ning jagada taotlejad riigi elanike arvu ja SKT järgi. ##@#

olenemata inimeste suuremast või väiksemast sissevoolust, 

et enam poleks vaja rakendada erakordseid meetmeid.

Süsteem, mis tuleks toime selle probleemi suurusega;

süsteem, mille põhituumaks on ühine vastutus.