Diktatuurist EÜ liikmesuseni – Kreeka, Portugal ja Hispaania pidid esmalt paljut muutma, kuid nende ühinemised muutsid Euroopa integratsiooni iseloomu alatiseks.

Ajalugu: Vahemere piirkonna laienemine 1981-1986

https://api.multimedia.europarl.europa.eu/documents/20125/15658737/V001-0014-ET.srt

VAHEMERE PIIRKONNA LAIENEMINE  1981–1986

29. mai 1986.  See oli Euroopas pidutsemisaeg.

Eurovisiooni võitja ja Belgia staar  Sandra Kim esines

Euroopa lipu esmaheiskamisel  Euroopa Komisjoni ees Brüsselis.

"J'aime la vie" tundus ideaalne  hümn 80. aastate Euroopale,

kui Euroopa tihedama liidu  suunas liikus.

kui liitusid Vahemere klubi riigid:  Kreeka, Portugal ja Hispaania.

Vahemere piirkonna laienemine oli  ELi noorukiikka jõudmine.

1970. aastatel valitsesid Kreekat,  Hispaaniat ja Portugali veel diktaatorid.

Ükshaaval pöördusid riigid  autoritaarsuse vastu, Euroopa suunas.

Portugalil oli veel üks kronoloogiline  kokkusattumus: impeeriumi lõpp.

kes oma kolooniatele  iseseisvuse andis.

tähendas diktatuuri lõppu  ja avas ukse Euroopasse.

Vahemere piirkonna laienemine  erines eelnevatest.

Kreeka toob meile oma  ajaloo ja kultuuri,

mis on Euroopa kaks  peamist alussammast.

Mainiti Euroopa demokraatlikke  juuri Kreeka ajaloos,

kuid kõnelused Hispaania  ja Portugaliga

muutsid Euroopa laienemise  ja ühenduse enda alatiseks.

Alles pärast aluslepingu sõlmimist  ja eriti 1960. aastatel

Kas me saame Franco Hispaania  klubisse vastu võtta? Kui ei, siis miks?

Kui ei saa, on see seotud  demokraatia, inimõigustega..

See oli meie seaduste ja institutsioonide  õigustikku vastuvõtmise,

Me pidime isegi  põhiseaduse läbi vaatama,

et tagada selle kooskõla  demokraatlike standarditega.

Kuid küsimus polnud ainult  inimõigustes.

Hispaania kalalaevastik  tekitas samuti muret.

See oli suurem kui kogu EÜ laevastik.  Prantsuse kalurid ründasid võõrveokeid

ja Prantsuse veokijuhid blokeerisid  Hispaania piiri kuni 1984.

Mäletan, kuidas peaminister  Andreotti ütles

lõplikes aruteludes,  kui räägiti kalandusest...

"Ma ei saa aru,  miks meie Jumal Jeesus Kristus

valis apostlid kalurite seast,  kuna nad olid nii komplitseeritud."

Hispaania liitumine suurendas ka  EÜ põllumajanduslikku pindala 30%

millel oli tohutu mõju ühisele  põllumajanduspoliitikale.

Toonane, 1970. aastate ja 1980. aastate  alguse ühine põllumajanduspoliitika

moodustas ikka 80%  ühenduse eelarvest.

Seega Hispaania vastuvõtmine  polnud mingi tühine asi,

kuna nii palju eelarvest  läks põllumajandustoetusteks.

1. jaanuar 1986 tähendas Euroopa  laienemist üle Vahemere rannajoone,

ent see ei tähendanud vaid  rohkemaid rannapuhkusi.

Me kõik hindame näiteks  sakslaste tõsidust,

kui ka Vahemere piirkonna  inimeste elurõõmu.

Võib-olla koos mõlema  suure töövõime

Vahemere piirkonna laienemisest  sai ELi integratsiooni eeskuju.

Kartused põllumajanduse, kalanduse  ja rände pärast osutusid alusetuks.

Ent samad müüdid ilmusid taas  tulevaste laienemiste ajal