Liit pole kunagi olnud lähedasem, ent ikka pole ühist sõjaväge Euroopa huvide kaitsmiseks. Uurime selle põhjuseid.

Ajalugu: Euroopa Kaitseühendus

https://api.multimedia.europarl.europa.eu/documents/20125/15386239/v001-0010-et.srt

Euroopa Kaitseühendus  asutati 27. mail 1952.

See Euroopa ühisarmee ei  saanud aga kunagi tegutseda,

jättes sõjaväelise tähelepanu  keskpunkti NATO-le,

Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioonile,  mis asutati 1949. aastal

vastukaaluks esilekerkivale  Nõukogude blokile.

Geoffrey Van Orden,  EP liige Suurbritanniast

ja endine NATO brigaadikindral teeb  tagasivaate sellele ajalooperioodile.

Seoses Nõukogude ohu esilekerkimisega,  riigipöördega Prahas

ja kommunistlike ülevõtmiste  suureneva vägivaldsusega

oli vaja kaitsta lääneriike ning  demokraatiad taasrelvastada.

Selge oli, et seda saab edukalt teha  vaid siis, kui osaleb ka Saksamaa.

Senini oli Prantsusmaa Saksamaa  taasrelvastamisse vaenulikult suhtunud.

1950. a Korea sõja ajal vajas  USA aga toetust

ning soovis Lääne-Saksamaa  taasrelvastamist,

et see NATO osana Lääne-  Euroopat kaitsta saaks.

Kohtusime Maurice Faure´iga, kes oli  sel ajal Prantsusmaa parlamendi liige

ja Euroopa integratsiooni  tulihingeline toetaja.

Tegelikkuses oli probleem  Saksamaa taasrelvastamine,

sest see oli Euroopa  Kaitseühenduse ainueesmärk.

Prantsusmaa üritas leida süsteemi,  kus saaks osaleda Saksamaa,

mis hõlmaks relvi ja  lääneriikide kaitsevajadusi

ja mis tähendaks  suveräänsusest loobumist.

Nii sündiski Euroopa Kaitseühenduse  loomise idee.

See asutati 1952. aastal  Pariisi lepinguga,

mille allkirjastasid Prantsusmaa,  Lääne-Saksamaa,

Itaalia, Madalmaad, Belgia  ja Luksemburg.

Selle lepingu kohaselt  teenis Prantsusmaa

Saksamaa või Itaalia huve  ja vastupidi.

Kindlasti oli see väljakutse, kuid  Prantsusmaa mõistis seda täielikult,

30. augustil 1954 lükkas Prantsuse  parlament aga lepingu tagasi.

Kommunistid protestisid selle  vastu ägedalt.

Miks? Just oli lõppenud sõda ja arvati,  et nagunii sellest kunagi asja ei saa.

Nii ei saanudki Euroopa Kaitseühendus  kunagi tegutseda, kuid

Euroopa Ühenduse asutamisega sai  majandusest integratsiooni käivitaja.

Alles 1992. aastal lülitati  ühine julgeoleku- ja kaitsepoliitika,

Maastrichti lepingus on  loomulikult lõige,

kus käsitletakse ELi  kaitsealaseid eesmärke.

Ühise julgeoleku- ja  kaitsepoliitika ehk ÜJKP

eesmärk on arendada välja ELi  tsiviil- ja sõjaväeline suutlikkus

Missioonid viiakse läbi  üksikjuhtude põhjal.

Atalanta missioonis Somaalia ranniku  piraatidest puhastamiseks

osaleb umbes 17 000 inimest  10 liikmesriigist, kes tagavad

mere- ja õhujõud, ning osaleb  ka kaks ELi välist riiki.

humanitaarabi missioonid,  evakueerimised,

- muudatused ÜJKP-s  vastavad NATO eesmärkidele.

on tohutult suurenenud  Lissaboni lepingu ulatuseni,

kus see kõik konkreetsesse  vormi pandud on

ja millega luuakse välispoliitika  kõrge esindaja ametikoht,

kes sõjaliste küsimuste  eest vastutab.

kuid ei ole täielikult  iseseisvat armeed.