Mida on Euroopa Parlament viie aasta jooksul saavutanud? Kliimamuutusega võitlemise meetmetest kuni ELi kodanike elu turvalisemaks muutmiseni – parlament on vastu võtnud õigusakte igasugustel teemadel, alates keskkonnast ja andmekaitsest kuni töö- ja eraelu tasakaalu parandamiseni. Heidame pilgu viiele suuremale saavutusele selle parlamendikoosseisu ametiajal.

EU politics

consumer protection

rights of the individual

education

Gender equality

Environment

DSM (Digital Single Market)

Euroopa Parlamendi suurimad saavutused aastail 2014–2019

https://api.multimedia.europarl.europa.eu/documents/20125/17055366/N01-PUB-190510-ACHI-ET.srt

Eurooplased jätsid hüvasti puhkuseaegsete kallite telefoniarvetega 

pärast seda, kui parlament tühistas kogu ELis rändlustasud. 

2017. aastal jõustus rändlusteenuste osutamise ühtlustatud kord „Rändle nagu kodus”, 

mis võimaldab eurooplastel maksta välismaal telefoni kasutamise eest omamaist hinda.

Eesmärgiga vähendada plastireostust võttis parlament vastu kaks tähtsat õigusakti.

 Euroopa Liidu kogu plastitoodangust moodustavad pakendid 40% – 

seepärast kohustatigi 2015. aastal ELi liikmesriike keelustama ostjatele tasuta antavad kilekotid 

või vähendama eurooplaste poolt kasutatavate kilekottide arvu. 

Selle aasta alguses hääletasid parlamendiliikmed ühekordselt kasutatavate plastesemete, nagu

 joogikõrred ja vatipulgad, keelustamise poolt alates 2021. aastast. 

EL tõi veebikaubandusse murrangulise pöörde, keelustades põhjendamatu geoblokeerimise 

ja diskrimineerimise piiriüleste tehingute korral ELis. 

Nüüd ei saa veebikauplejad kohelda teisest ELi riigist pärit tarbijaid halvemini 

ja peavad neid kohtlema nagu kohalikke kliente. 

Kas eurooplastel võib olla ühtaegu nii perekond kui ka karjäär? 

Euroopa Parlament tahab seda neile tagada uute reeglite abil, 

mis parandavad töötingimusi ning töö- ja eraelu tasakaalu. 

Vastsed isad peavad saama vähemalt 10 päeva isapuhkust 

ja hooldajatele on ette nähtud viis päeva hooldajapuhkust aastas. 

Mitme andmete traalimisega seotud skandaali tagajärjel

 jõustusid 2018. aastal märgilised andmekaitseseaduste ümberkorraldused. 

EL muutis veebisaitidele kohustuslikuks küsida 

inimestelt enne nende isikuandmete kasutamist nõusolekut. 

Ettevõtteid, kes reegleid ei järgi, võivad tabada kopsakad trahvid. 